Taavi Toom: Brexit tõstab Eesti kaalu Euroopa Parlamendis

«Sõltuvalt Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise protsessist on võimalik, et Eesti saab ühe koha juurde, senise kuue asemel seitse saadikut. See tähendab, et Eesti hääl ja kaal Euroopa Parlamendis tõuseb palju suuremaks,» rääkis Toom. «Kui me 705 Euroopa Parlamendi liikmest saame seitse kohta, teeb see ühe protsendi parlamendi koosseisust,» lisas ta.

2018. aasta veebruaris hääletasid parlamendiliikmed selle poolt, et 23.-26. mail toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel väheneb parlamendiliikmete arv. Kuna Euroopa Parlamendist lahkuvad 73 Ühendkuningriigist valitud liiget, kahaneb  parlamendiliikmete arv 751-lt 705-ni. Kui Euroopa Liit peaks tulevikus laienema, võib kaotatud liikmekohad taastada.

Toom nimetas kummaliseks Eesti valija suhtelist loidust Euroopa Parlamendi valimistel. «Viimastel kümnenditel on Euroopa Parlament saanud oluliselt kaalu ja tähtsust juurde. Peaaegu kõikide oluliste otsuste puhul, mille Euroopa Liit teeb, olgu see eelarve või inimestele oluline rändlustasude kaotamine, on just Euroopa Parlament see institutsioon, kellele on nendes protsessides oluline roll. Seda ei saa alahinnata ja ainult valimiste kaudu saavadki inimesed oma sõna Euroopa Liidu asjadesse sekka öelda,» rääkis Toom.

Tema sõnul koostab erakond Eesti 200 praegu programmi Euroopa Parlamendi valimisteks ja otsib sobivaid kandidaate.

«Erakonna esimees Kristina Kallas on teinud mulle ettepaneku Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida, aga ma ei ole veel otsust langetanud ja kaalun seda ettepanekut,» sõnas Toom. «Naljatades öeldes: kui ühes erakonnas kandideerib Taavi, kes on poliitikas natukene põrunud, ja teises erakonnas kandideerib keegi Toom, kes on Euroopa Parlamendis kummaliselt käitunud, siis võib-olla oleks Taavi Toom hea positiivne alternatiiv senistele saadikutele,» lisas ta, pidades silmas keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadikut Yana Toomi.

Taavi Toomi sõnul otsustas Eesti 200 juhatus valimiskaotusele vaatamata edasi tegutseda ja on seadnud lisaks Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele teiseks lähiaja eesmärgiks erakonna võrgustiku üleriigilise ülesehitamise. Toom nimetas riigikogu valimistel valimiskünnise alla jäämise ühe peamise põhjusena vähest aega.

Erakond asutati ametlikult eelmise aasta 3. novembril.

«Peaaegu 25 000 häält, mille Eesti 200 valimistel sai, on märkimisväärne tulemus erakonna kohta, mis asutati vaid mõned kuud enne valimisi. Üks ja peamine põhjus meie valimistulemuses on see, et meil jäi liiga vähe aega ennast, oma kandidaate ja ideid tutvustada,» sõnas Toom. «Ka erakondade rahalised võimalused oli oluline tegur, eriti kampaania viimasel hetkel. Vastloodud erakond ei saanud endale lubada nii massiivset kampaaniat tänaval, televisioonis ja meedias. Meil ei olnud sellist «rumalat raha» palju ning pidime väga targalt seda kasutama,» ütles ta.

Toom tunnistas, et ilmselt ei pääsenud ka mõned Eesti 200 programmi kirja pandud ideed piisavalt esile. «Me rääkisime natukene liiga palju näiteks hariduse ja integratsiooniteemadel, aga vähem näiteks majanduse ja riigireformi teemadel. Need olid tugevalt Eesti 200 programmis sees, aga ei jäänud nii tugevalt kõlama,» märkis Toom.

Eesti 200 kogus riigikogu valimistel 24 448 häält, viieprotsendilise valimiskünnise ületamiseks oleks vaja olnud 28 057 häält. Eesti 200 populaarseim poliitik oli erakonna juht Kristina Kallas, kes sai Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital kandideerides 2306 häält. Harju- ja Raplamaal kandideerinud Taavi Toomi poolt hääletas 148 valijat.