Metsa- ja puidusektor investeeris viie aastaga üle 1,5 miljardi
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
15. märts 2019, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu teatel on metsa- ja puidusektor viie aasta jooksul investeerinud Eestis enam kui 1,5 miljardit eurot ning sektori ettevõtted muutuvad läbi investeeringute aina kõrgtehnoloogilisemaks.
Statistikaameti andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot. Investeeringute kasv on taganud ka stabiilse lisandväärtuse kasvu sektoris. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul tuleks puidusektori järgmiseks arenguhüppeks suunata rohkem raha arendustöödele, teatas liit.
Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul viitavad investeeringud sektori kiirele arenemisele. "Meil on olemas teadmised ja tehnoloogia, et oma puitu kohapeal väärindada ja seda me ka teeme. Eesti puidule luuakse täna väärtust mitmel astmel ning olulisel kohal on lõpptoodete tootmine. Suuremahulised investeeringud sektorisse tagavad selle trendi jätkuva kasvu," sõnas Välja.
Tartu Ülikooli majandusteadlase Urmas Varblase sõnul hakatakse piiratud ressursside tingimustes enam otsima võimalusi puidu paremaks väärindamiseks. "See nõuab järjest suuremaid investeeringuid nii seadmetesse kui ka inimvarasse. Puidu väärtusahelas tegutsevad ettevõtted on tublisti investeerinud masinatesse ja seadmetesse ning suutnud tööjõukulude kasvuga hakkama saada. Edaspidi oleks väga tähtis, et meie puidu valdkonna ettevõtted suurendaksid oluliselt ka arendustöödele tehtavaid kulutusi," märkis Varblane.
Välja märkis, et kui seni on suur osa investeeringutest läinud tipptehnoloogiaga tootmisseadmete soetamiseks, siis suund on investeeringute suurendamisele ka teadus- ja arendustegevusteks. "Sedasi liigub sektori fookus pelgalt efektiivsest tootmisest tootearendusele ja kes puidu väärindamisega tegelevate teadlaste ning spetsialistide vajadus ning olulisus kasvab. Nende abiga võib Eesti lisaks e-tiigrile olla tuntud ka kui biomajanduse tiiger."