Eesti kirjandus jääb koolitundidesse alles (1)

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere reaalgümnaasiumis 2018. aastast eesti keelt ja kirjandust õpetav Riin Senkel ütles, et püüab anda endast parima, et õpilastel jääks kirjandustundidest soe mälestus.
Rakvere reaalgümnaasiumis 2018. aastast eesti keelt ja kirjandust õpetav Riin Senkel ütles, et püüab anda endast parima, et õpilastel jääks kirjandustundidest soe mälestus. Foto: Vladislav Musakko

Nelja kooli kirjandusõpetajad. Kes klassi ees seisnud ühe, kes 17, 26 või lausa 50 aastat. Kõik nad oskavad spikerdamata öelda, kas nutipõlvkond keerab raamatulehekülgi, kas eestikeelsel kirjandusel on võimalus (koolis) ellu jääda.

Põhikooli viimase klassi õpilane pidi rääkima Oskar Lutsu loomingust. Noormees vaikis. Kui õpetaja esitas küsimuse kolmandat korda, hakkas too endas kahtlema. Lõpuks ütles poiss, et Lutsu loomingust ei tea ta midagi, aga võib rääkida, mida Luts kirjutanud on.

Teise õpetaja tunnis vajas “Tõe ja õiguse” käsitlemise juures pikka nuputamist, mis imeasi on lüpsik. Küsimus sai lõpuks vastuse: küllap on see midagi ämbri moodi.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles