Eesti keele püsima jäämine sõltub meist endist

Siim Saavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppejõud Reet Kasik ütleb, et Eesti riigil ei oleks mingit alust ega olemasolu mõtet, kui siin ei kõneldaks eesti keelt.
Õppejõud Reet Kasik ütleb, et Eesti riigil ei oleks mingit alust ega olemasolu mõtet, kui siin ei kõneldaks eesti keelt. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Pikaaegne õppejõud ja keeleteadlane Reet Kasik räägib, et pole mingit põhjust kahelda eesti keele kestlikkuses, kui me temast ise vabatahtlikult loobuda ei soovi. Kasiku sõnul sõltub eesti keele püsima jäämine meist endist.

Mis seisus eesti keel praegu on?

Ei ole põhjust nuriseda. Riigikeelena on eesti keele staatus tagatud põhiseadusega. Tänu riiklikele programmidele ei ole meie keel kunagi olnud nii hästi uuritud, kirjeldatud ja korraldatud kui praegu. Luuakse uusi kõrgtehnoloogilisi keelerakendusi. Valminud on suured eesti keele korpused, mis võimaldavad senisest palju põhjalikumat vaadet keelde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles