Keit Kasemets: kuidas Tartut Euroopaga paremini ühendada? (1)

Liikuvuse parandamine on Euroopas praegu üks olulisemaid teemasid. Reisijate arv kasvab kiiresti, prognooside kohaselt suureneb see 20 aasta jooksul üle kahe korra. Autode arv jõuab sama ajaga ühelt miljardilt kahele. Suurenenud nõudluse rahuldamiseks on vaja rohkem, efektiivsemaid, mugavamaid ja turvalisemaid ühendusi. Kuidas Eesti ja Tartu sellel pildil paistavad?

Eesti on geograafiliselt Euroopa Liidu ääremaa, sestap on toimivad ühendused Kesk-Euroopaga nii raudteel, merel kui ka õhus tähtsad mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu jaoks. Head ühendused aitavad elavdada majandust ning tagavad kaupade ja teenuste liikumise ELi siseturul. Ilma ühendusteta oleks meile siseturul olemisest väga vähe kasu, sest kaubad ei saa liikuma, ja inimesed ka. Eesti transporditaristu kvaliteet on kõikide transpordiliikide puhul võrdlemisi kiiresti paranenud, praeguseks oleme transpordi ja taristu poolest Euroopa Liidus 11. kohal, teede kvaliteedi poolest 16. Samas üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamises oleme teiste riikidega võrreldes pigem kehvakesed.

Ühenduste kvaliteedi paranemisega on käsikäes käinud ka reisijate arvu kasv nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Statistikaamet avaldas 8. märtsil eelmise aasta transpordistatistika. Arve uurides saab järeldada, et Eesti-sisene liikuvus kasvab, eriti raudteel, mida kasutas 2018. aastal 7,7 miljonit reisijat, see on viis protsenti rohkem kui aasta varem.

Eestist ära sõidetakse ja meile tullakse bussi, rongi, laeva või lennukiga. Rahvusvaheliste reiside puhul kasutatakse kõige rohkem kahtlemata laevu (mullu 6,9 miljonit sõitjat), samas on laevareisijate arv võrreldes eelmise aastaga õige pisut, ühe protsendi, vähenenud. Rahvusvahelisi bussiliine kasutas mullu 1,4 miljonit inimest, kolm protsenti rohkem kui aasta varem, ja lennuliine 1,1 miljonit inimest, 11 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Seega astub Eesti transpordiliikide kasutamise poolest muu maailmaga laias plaanis ühte jalga.

Kui varem piirasid ELi riigiabireeglid regionaalsete lennujaamade ja lennuühenduste toetamist, siis nüüdseks on neid reegleid märgatavalt lihtsustatud ning tee nii lennujaama kui ka liinide toetamiseks on lahti.

Üsna mõistetavalt kasvab kõige kiiremini lennutransport. Tiheda konkurentsi tõttu on hinnad muutunud taskukohasemaks. Lennufirmad suudavad tagada ka kvaliteedi, turvalisuse ja teiste transpordiliikidega võrreldes kiireima ühenduse. Samuti on Euroopa Liit loonud tõhusa raamistiku lennureisijate õiguste kaitseks.

Veidi me Euroopast erineme – rahvusvaheline rongiühendus peaaegu puudub, rahvusvahelisi rongiliine kasutas mullu vaid 107 100 sõitjat.

Muidugi mõjutab kogu Eesti ühendatus otseselt ka Tartut. Meritsi meile jõudvad reisijad saavad Tartusse bussi või rongiga, sama kehtib lennukiga Tallinna või Riiga maandunute puhul. Eesti-siseste raudteereisijate arvu kasv on Tartus üks kiiremaid, jäädes alla vaid Narvale. Eestist välja saab Tartust siiski peamiselt bussi või lennukiga. Kui bussireisijate arv on kasvanud, siis lennureisijate arvu kohta sama öelda ei saa. 2018. aasta jaanuaris läbis Tartu lennujaama 2129 reisijat, Finnair lendas toona seitse korda nädalas, siis sel aastal oli reisijaid 258 võrra vähem, lennuk käib kuus korda nädalas.

Arvud näitavad, et Tartu ei ole globaalsest reisijate kasvust suuresti osa saanud. Ühendused mängivad siin kindlasti suurt rolli. Tartu kogemus näitab, et ühenduste tihedus ja kvaliteet mõjutavad otseselt reisijate arvu. Nii tõusis Eesti-siseste rongireisijate arv koos uute rongide tulekuga hüppeliselt ja on kasvanud koos väljumiste arvu kasvuga. Lennureisijate arv on vahetult seotud lendude arvuga, reiside vähenemisel ei ole täitumus kuigi palju muutunud. Seega oleks liikuvuse parandamiseks ennekõike vaja paremat lennuühendust, tihedamat ja kiiremat riigisisest rongiühendust ja rahvusvahelist raudteeühendust, kindlasti ka kvaliteetsemaid maanteeühendusi nii Tallinna kui ka Lätiga.

Siin on lisaks linna ja riigi vahenditele abi ka Euroopa Liidust, eeskätt taristuinvesteeringute puhul. Kõigepealt lennuühendused. Tallinna Lennujaam on uuenemiseks ja laienemiseks edukalt kasutanud 30 miljonit eurot n-ö Junckeri fondi vahendeid. Eelmisel eelarveperioodil 2007–2013 on Tartu lennujaam saanud ligikaudu kuus miljonit eurot ELi toetust, mille abil ajakohastati lennujaama taristut, renoveeriti reisiterminal ja lennujuhtimistorn, laiendati lennuliiklusala ja tugevdati lennuohutust ning veel palju muud. Kõik need investeeringud on aidanud parandada lennuühendust Tartuga.

Kui varem piirasid ELi riigiabireeglid regionaalsete lennujaamade ja lennuühenduste toetamist, siis nüüdseks on neid reegleid märgatavalt lihtsustatud ning tee nii lennujaama kui ka liinide toetamiseks on lahti.

Kuna rahvusvahelise raudteeühenduse puhul sõltub palju ka Lätist, tundub kõige olulisem keskenduda eeskätt Eesti-siseste rongiühenduste ja rahvusvaheliste lennuühenduste parandamisele.

Maanteeühenduste parandamiseks oli Tartul idaringtee ehituseks aastatel 2012–2015 kasutada 45 miljonit eurot ELi ühtekuuluvusfondi raha. Riigisisese rongiühenduse parandamiseks on samast fondist aastatel 2015–2019 kasutada 25 miljonit eurot. See võimaldab Tapa–Tartu lõiku 57 kilomeetri ulatuses rekonstrueerida ja remontida 17 ülesõidukohta. Eesmärk on vähendada kiiruspiiranguid ja suurendada reisirongide liikumiskiirust 120 kilomeetrini tunnis.

Lisaks muidugi rahvusvaheline rongiühendus. Kogu Eesti seisukohast on igati loogiline, et Rail Baltic läheb Pärnu kaudu, selleks on vastavalt komisjoni eelarveettepanekule uuel ELi eelarveperioodil Euroopa ühendamise rahastuse vahendid olemas. See ei välista kuidagi Tartut läbiva rahvusvahelise rongiühenduse parandamist ning rongiühenduste parandamist Tallinnaga. CEFi raha ei tule teiste Eestile mõeldud investeeringute arvelt ega mõjuta meie eraldisi ühtekuuluvusfondist ja struktuurifondidest või Junckeri fondist saadavaid garantiisid ja laene.

Euroopa Liidu transpordipoliitika olulised märksõnad on ka mobiilsus ja mitmeliigilisus, mis tähendab, et kogu teekonda pole vaja läbida ühe sõidukiga, vaid võib alustada näiteks rongiga ja jätkata lennukiga, või vastupidi. Kuna rahvusvahelise raudteeühenduse puhul sõltub palju ka Lätist, tundub kõige olulisem keskenduda eeskätt Eesti-siseste rongiühenduste ja rahvusvaheliste lennuühenduste parandamisele.

Tähtis on, et ühenduste teema oleks prioriteet. Selleks, et globaalsest kasvust osa saada, peaks iga areneda sooviv keskus tõstma ühendused üheks peateemaks. Tartu soov saada 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks suurendab nõudlust ja muudab ühendustega tegelemise paratamatuks.

Täna kell 16.30 algab Tasku keskuse aatriumis aruteluõhtu teemal, kuidas ühendada Tartut paremini Euroopaga. Transpordiühenduste ja infrastruktuuri teemadel arutlevad Tartu abilinnapea Raimond Tamm, Tallinna Lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.