Kaarel Krjutškov: täppismeditsiin on tänapäev

Kaarel Krjutškov
, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstlik viljastamine.
Kunstlik viljastamine. Foto: PantherMedia / Scanpix / Kiyoshi Takahase Segundo

Personaalmeditsiin on seksikas sõna tervishoiu arengukavades, kuhu ollakse julgelt valmis investeerima, lootes helgemat tulevikku ja efektiivsemat ravi. Kas oleme aga valmis, kui tulevik on kohal ehk täppismeditsiini testid laual, küsib Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov.

Räägin viljatusravi näitel kahest täppismeditsiini testist, mille rakendamine annab vastuse, kui valmis me tegelikult personaalmeditsiiniks oleme. Täna on viljatusravis oleval paaril valik, kas kasutada riiklikku kompensatsiooni korduvate embrüo siirdamiste peale usus, et õnnestub rasestuda, või investeerida samaaegselt ka ise täppismeditsiini testimisse, et oluliselt tõsta õnnestumise tõenäosust.

Individuaalne lähenemine meditsiinis ehk täppismeditsiin tähendab geenide ja kromosoomide tasemel haiguse põhjuse diagnoosimist ning seda iga patsiendi korral. Patsiendi täpsest vajadusest lähtuv ravi vähendab raha kulutamise protseduuridele, mis ei kanna vilja, väsitavad patsiendi keha ning vaimu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles