Aasta keeleteoks valiti õigekeelsussõnaraamat, rahvaauhinna võitsid kirjutamishuvilised õpilased
13. märts 2019, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Peetri lasteaia-põhikooli IVe klassi õpilased kirjutavad juba kolmandat aastat iga päev endale olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Tartus Miina Härma gümnaasiumis olnud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku. „Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset korda saatnud,“ ütles Reps.
Peaauhinna pälvinud Eesti Keele Instituudis valminud ÕS 2018 kannab edasi 1918. aastal alguse saanud õigekeelsussõnaraamatute tava. Nagu näitab elav huvi ÕSi uue trüki vastu, on eestlastest sajandiga saanud ÕSi usku rahvas. ÕSide järjepidevus – praegune ÕS on järjekorras kolmeteistkümnes – sümboliseerib eesti keele püsimist, hoolimata rasketest aegadest ja riigikordade vahetumisest. Seekordse ÕSi trüki teeb muu hulgas erakordseks asjaolu, et esimest korda ajaloos ilmusid paber-ÕS ja võrgu-ÕS korraga.
Õigekeelsussõnaraamatu koostamise töörühma juhtis Maire Raadik, töörühma liikmed olid Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Ülle Viks, Peeter Päll ja Argo Mund.
Rahvas valis koolilaste vihikud „Iga päev on seiklus“
Rahvahääletuse võitsid Peetri lasteaia-põhikooli õpilased koos õpetaja Helen Pullineniga. Võidu tõid neile vihikud „Iga päev on seiklus“ ehk lühidalt IPOS. Õpetaja eestvedamisel täidavad IVe klassi lapsed juba kolmandat aastat vihikut, kuhu kirjutavad iga päev üles endale olulisi sündmusi, õnnestumisi ja ka muresid. Vihikute täitmist alustati II klassis, sest laste kirjutamisoskus ja -harjumus vajas arendamist. Algsest ühest kohustuslikust lausest päevas on kasvanud välja lehekülgede pikkused põnevad jutustused, mida lapsed omavahel ka jagavad. Praeguseks on kõigil lastel täis kirjutatud mitu vihikut, enamikul isegi üle kümne ning üks lastest on oma vihikutest välja andnud raamatu.
Tänu pidevale vihikute täitmisele on erineva koduse keelega lapsed õppinud selgeks nii õigekirja kui ka kirjaliku eneseväljenduse oskuse. Vihikutega tegelemine väärtustab lastele eesti keele oskust ja õppimist ning soodustab selle kasutamist. Õpetajale tähendasid vihikud alguses täiendavat ajaplaneerimist, kuid positiivne mõju laste arengule ja nende siiras rõõm ja huvi olid põhjuseks, miks vihikute täitmist jätkati kolmandas ja neljandas klassis.