Maaeluminister kavatseb peatada mahemaa laiendamise (4)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maaeluminister kavatseb neljapäeval kinnitada määruse, mille alusel ei ole mahetalunikel järgmise kahe aasta jooksul taotleda toetust oma mahemaade laiendamiseks ega uutel mahetootjatel tootmisega alustamiseks, samas kui valitsuse enda maheprogrammis aastaks 2021 ette nähtud 250 000 hektarist mahemaast on täna veel puudu 40 000 hektarit, teatas BNS-ile Elurikkuse Erakond (ERE).

Maaeluministeeriumis läheb neljapäeval kinnitamisele määrus "Eesti maaelu arengukava 2014–2020ˮ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused", mille kohaselt lõpetatakse toetuse jagamine uutele mahetalunikele, põhjenduseks on rahaliste vahendite nappus nimetatud meetmetes, teatas ERE pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

ERE soovib valitsuselt maheprogrammi eesmärkide täitmist ning selleks vahendite leidmist, kas kasutamata põllumajandustoetuste arvelt või teistest allikatest. "Me ei jõua kunagi nutika maheriigini, kui valitsus ei täida enda kinnitatud maheprogrammi eesmärke ning veab sellega alt pikaajalisi tootmise laiendamise plaane teinud mahetalunikke," sõnas ERE juhatuse liige Heli Piisang.

Mahemajanduse tervikprogrammi üks alaeesmärke on saavutada aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana. Praegu on mahepõllumajandusmaad 210 000 hektarit, seega on täiesti selge, et seda eesmärki ei saa saavutada, kui tootmise laiendajaid ja alustajaid ei toetata, teatas ERE. Tõenäoliselt tuleb tegevus lõpetada mitmetel keskmise suurusega mahetalunikel, kuna nende laienemisplaanid ilma toetuseta ei teostu.

“Määruse vastuvõtmisel annab maaeluministeerium mahetootjatele selge signaali, et mahetootmine ei ole perspektiivikas ning nullib sellega mitmed viimaste aastate positiivsed arengud, sh maheprogrammi tõsiseltvõetavuse. Loodame väga, et veel on võimalik pidurit tõmmata ning leida vajalikud vahendid mahemaa pindala tõstmiseks 250000 hektarini kolme aasta jooksul," ütles Heli Piisang.

Maaeluminister Tarmo Tamm: kohustusi saab võtta vastavalt eelarvelistele vahenditele

Maaeluminister Tarmo Tamm.
Maaeluminister Tarmo Tamm. Foto: MARGUS ANSU 

“Eelnõu on eelnõude infosüsteemi arvamuse avaldamiseks - oleme ettepanekute tegemise ja vastuvõtmise faasis. Me lähtume vastutustundlikust eelarvest ja saame võtta kohustusi vastavalt eelarvelistele vahenditele. Ainuke variant oleks võtta uusi kohustusi tingimusel, et kõigile toetuse saajatele tuleb ühtne toetuse vähendamine, kuid sellega ei ole põllumehed seni nõustunud. Kahe viimase aasta jooksul oleme meetmesse leidnud täiendavaid vahendeid 17,5 miljonit eurot, mis tagab selle, et 2020. aasta lõpuni toetuseühiku määrasid ei vähendata.”

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles