Uuriti elanike rahulolu arstiabiga
12. märts 2019, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle poolte Eesti elanikest on rahul tervishoiuskorraldusega ja võrreldes varasemaga on tunduvalt paranenud ka inimeste hinnang arstiabi kättesaadavusele, selgus haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.
Arstiabi korralduse ja riikliku ravikindlustusega on rahul peaaegu kuus Eesti elanikku kümnest ehk 58 protsenti.
Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on see tulemus rahuldav. «Kõige rahulolevamad on tervishoiusüsteemiga noored, kes süsteemiga puutuvad kokku vähe, samas on rahulolu kõrgem ka üle 75-aastaste eakate seas, kes jällegi tervishoiuteenuseid kõige rohkem kasutavad,» lausus ta.
Möödunud aastal puutus ühel või teisel moel tervishoiuga kokku 96 protsenti kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid, käidi perearsti või pereõe, hambaarsti või eriarsti vastuvõtul, nii ütles vastavalt 78, 77, 62 ja 51 protsenti küsitletutest. Mullu tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed olid kõige rohkem rahul eriarsti- ja perearstiabiga, nii vastas 89 ja 87 protsenti.
Võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud hinnang arstiabi kättesaadavusele: 52 protsenti Eesti elanikkonnast peab seda heaks või pigem heaks.
Laane sõnul anti nii kõrgeid hinnanguid arstiabi kättesaadavusele viimati 2012. aastal. «Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on kindlasti mõjutanud see, et tänu lisarahale oleme ravijärjekordi vähendanud näiteks lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule,» lisas ta.
Rahulolu eriarstiabi teenusega on püsinud stabiilselt kõrge ja pooled inimesed on eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega rahul. Ligi pooled eriarsti juures käinutest pääsesid vastuvõtule ühe kuu jooksul ning pooltel läks arsti juurde pääsemiseks enam kui üks kuu. Inimestest, kes ei olnud rahul eriarstiabiga, leidis 39 protsenti, et eriarstiabi kättesaadavus võiks olla parem.
70 protsenti inimestest said mullu oma perearsti või -õega nõu pidada hiljemalt kolme päeva jooksul.
«Rahuloluküsitlusest ilmneb, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule õhtusel ajal, mis parandab ka perearstiabi kättesaadavust,» selgitas Laane ning lisas, et haigekassa maksab perearstidele tööajaväliste vastuvõttude eest ja neid tehti mullu ligi 7790 tunni jagu.
71 protsenti inimestest on järjekordade vältimiseks valmis arstiabi eest osaliselt ise maksma. Laane sõnul näitab uuring, et kõige rohkem ollakse valmis maksma eriarstiabi teenuste eest. Kui kaks aastat tagasi oli see valmisolek 45 protsenti, siis nüüdseks on see suurenenud 64 protsendini. Kasvanud on ka valmidus maksta hambaravi ja taastusravi protseduuride eest.
Uuringu kohaselt käis möödunud aastal erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) ligi viiendik ehk 23 protsenti Eesti inimestest. Peamise põhjusena satuti EMO-sse ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel, nii vastas 86 protsenti. Keskmisest enam sattusid EMO-sse 15–24-aastased noored ehk 32 protsenti noortest.
Paranenud on elanike teadlikkus tervishoius pakutavatest e-teenustest. Võrreldes 2015. aastaga on oluliselt tõusnud patsiendiportaali digilugu.ee tuntus: 49 protsendilt 70 protsendile, kui ka selle külastamine. Uuring näitab, et üha rohkem inimesi kasutab võimalust vaadata riigiportaalis eesti.ee oma ravimiretsepte, ravikindlustuse kehtivust ja hüvitiste maksmist.
Uuringu eesmärk on iga aasta saada ülevaade elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest.