Foorumil analüüsitakse teraviljasektori kitsaskohti
12. märts 2019, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Türil toimuval Teraviljafoorumil 2019 uuritakse, kuidas kohaneda muutuvate oludega. Viimsed aastad on näidanud, et heitlikud on olnud nii ilm kui ka turud – liigniiskusele on järgnenud põud ning turuhinnad on suures vahemikus kõikunud.
Foorumil analüüsitakse teraviljakasvatuse finantseerimise, efektiivsuse tõstmise, turgude, riskijuhtimise ja sordikaitse küsimusi.
"Eesti viljakasvatus on viimase kümnendi jooksul kujunenud Eesti üheks suurimaks põllumajandusharuks, kus on toimunud kasvupindade laienemine ja saagikuse kasv ning tegeletakse arvestatavas mahus ekspordiga. Ilma selge tegevuskava ja tõhusa riskijuhtimiseta võivad keerulised olukorrad, nagu näiteks möödunud aasta suur põud või paari aasta tagune liigniiskus, sektorile väga tõsist kahju tekitada,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on koda viimastel aastatel töötanud selle nimel, et Eesti viljakasvatajatel tekiks võimalus saagikindlustuse kasutamiseks.
2018. aasta tervaviljasaak
Möödunud aastal ulatus Statistikaameti andmetel Eestis kasutatava põllumajandusmaa pind 1 miljoni hektarini, sellest teravilja kasvatati 350 433 hektaril, kaunvilja 46 805 hektaril ning rapsi ja rüpsi 72 683 hektaril. Teraviljadest kasvatati kõige enam nisu (154 579 ha), otra (138 485 ha), kaera (39 653 ha) ja rukist (10 854 ha).
Teravilja kogusaak oli möödunud aastal 919 828 tonni – põuase suve tõttu jäi saak aasta varasemaga võrreldes 30% väiksemaks.
2018. aastal eksporditi Eesti päritolu teravilja 104,4 miljoni, jahu ja tangaineid 9,1 miljoni ning õlikultuuride seemneid 14,9 miljoni euro väärtuses. 2017. aastaga võrreldes vähenes nende kolme kaubagrupi eksport kokku 25,4%.