Fred Randver: teeme Tartusse liuväljad liikumisrõõmu allikaks!

Mäletan lapsepõlvest, kui koduhoovi sai talvel tehtud liuväli, mis pakkus nii lõbu kui ka sportlikku ajaveetmist. Aastad on edasi läinud, kuid liuväljadel saavad ka tänapäeval lapsed ja nende vanematel sportlikult ja meeleolukalt koos aega veeta.

Väliliuvälja on võrdlemisi lihtne rajada ning see on suurepärane võimalus nautida talverõõme, millega Tartus ja Tartumaal on seotud pikad traditsioonid. Kahjuks sellegi talve kogemus näitas taas, et ilmataadi tujukus seab talverõõmude nautimisele piirid: oma töö teevad pidevalt vahelduvad lumesajud ja sulad.

Ilmateenistuse andmetel kestis sel talvel pikim periood, kui keskmine õhutemperatuur oli järjepidevalt miinuspoolel, kokku 21 päeva, ning looduslikke liuvälju sai rajada vaid jaanuarikuus. Juba veebruari algusest on enamik liuväljadest ära sulanud, need muutusid uisutajate jaoks ebamugavaks või lausa ohtlikuks ning ainuke võimalus on uisutamist harrastada sisejäähallis.

Samas Tallinna liuväljade kogemus näitab, et talverõõme saab ka väliliuväljakutel nautida terve talve ilmataadi tujudest sõltumata, kui need on varustatud külmutusseadmete ja muu nüüdisaegse infrastruktuuriga.

Tallinna Harju tänava liuväljal on käinud selle talve jooksul uisutamas 60 000 inimest ning suurim rõõm on tõdeda sedagi, et järjest rohkem koole ja lasteaedu on otsustanud korraldada liikumistunnid just uisuplatsidel.

Näiteks Tallinnas Harjumäe ja Pirita linnaosa liuväljad avatakse üldjuhul detsembri alguses ja suletakse märtsi lõpus. 13. hooaja jooksul on Tallinna vanalinnas asuv liuväli olnud suletud ainult ühel päeval, kui oli tugeva torm, mis muutis liuväljal viibimise ohtlikuks. Külmutusseadmed on andnud võimaluse teinekord liuvälja hoida lahti ka märtsikuu kümnekraadise õhusoojuse ja ereda päikesega.

Talverõõmu pakkuvad liuväljad koguvad populaarsust ning püsivalt töös olev ja korraliku infrastruktuuriga liuväli saab kiiresti osaks aktiivse perekonna talvisest liikumisprogrammist ning seal käiaks talvel mitu korda. Mure Eesti laste vähese liikumise pärast on tõsine ning iga liikumisvõimalus, mis arendab füüsilist vormi ja osavust ning pakub seejuures ka rõõmu ja lusti, on äärmiselt tähtis, eriti talvel.

Samuti on uisutamise harrastajatele oluline, et erinevalt sisejäähallidest ei broneerita väliliuväljadel jääd treeninguteks. Kõik võivad alati kindlad olla, et kui tuleb soov uisutama minna, on tavapärastel lahtiolekuaegadel see ka võimalik.

Tallinna liuväljade statistikast näeme, et peaaegu kõikidel hooaegadel on uisutajate arv kasvanud. Tallinna Harju tänava liuväljal on käinud selle talve jooksul uisutamas 60 000 inimest ning suurim rõõm on tõdeda sedagi, et järjest rohkem koole ja lasteaedu on otsustanud korraldada liikumistunnid just uisuplatsidel, kuna külmutusseadmetega ja korralikult hooldatud liuväli pakub selleks suurepäraseid võimalusi.

Kui Harju tänava liuvälja esimesel hooajal 2006/2007 oli koolikülastusi umbes 2000, siis möödunud hooajaks oli neid üle 20 000. Kindlasti soodustab koolikülastuste kasvu seegi, et koolile on pilet tasuta.

Väga positiivsena võib muidugi nimetada seda, et kodu lähedale rajatud liuväljadest on saanud ka populaarsed kohtumispaigad kohalikele elanikele. Näiteks Tallinna Nõmme liuvälja kogemus näitab selgelt, et väliliuväli toob rohkem rahvast siis, kui see on rajatud populaarsesse asukohta. Sama tõestab ka Pirital avatud liuväli.

Minu hinnangul võiks ka Tartus olla liuvälju senisest rohkem ning need võiksid olla varustatud külmutusseadmete ja korraliku infrastruktuuriga. Samuti on tähtis, et talverõõmude nautimiseks ei peaks perekonnad esmalt lahendama keerulisi logistilisi probleeme ehk liuväljad tuleks rajada ka elamurajoonidesse.