Miks pole tark vaid kõrge palgaga inimesi tööle meelitada? (1)

Anu-Mall Naarits
, Marketingi Instituudi tegevjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu-Mall Naarits
Anu-Mall Naarits Foto: Erakogu

Olles juba kuus aastat korraldanud Unistuste Tööandja konkurssi, on tulnud mul kõige enam vastata küsimusele: kes ikkagi on unistuste tööandjad ja mida nad tegema peaks, et inimesed nendele tormi jookseks. Eriti on õli tulle valanud hiljutine otsus kuulutada Unistuste Tööandjaks 2019 Päästeamet. Asutus, mis on üldsusele tuntud pigem madalate palkade, pingerikka töö ja nappide eelarvevahendite tõttu. Kas tõesti saab selline töökoht olla kellegi unistus?

Alustaksin ehk sellest, et unistuste tööandja minu ja nende paljude Eesti personalijuhtide silmis, kellega koos oleme kõik need aastad sadakonda konkurent-organisatsiooni mõõtnud ja hinnanud, ei olegi ettevõte ega organistatsioon, kelle ukse taga kõik ummisjalu tungleks. Vastupidi!

Ettevõtte edu sõltub töötajate pühendumisest

Et sellest aru saada, tuleks mõista tööle värbamise ja töökultuuri ehitamise olemust. See baseerub lihtsatel tõdedel: iga edukas organisatsioon vajab professionaale, kes suudaks panustada kogu hingest ja jõust. Sellised töötajad on tavaliselt erandlikud, nende suhtarvust kogu organisatsioonis võib sõltuda sisuliselt see, kas teenitakse kasumit ja vallutatakse maailma, või tammutakse kohapeal. Vähemotiveeritud ja virilad töötajad ripuvad iga organisatsiooni kaelas kui rasked koogukivid ning neist soovitakse vabaneda esimesel võimalusel. 

Tööandja prestiizile tasub eelistada selget töökultuuri ja väärtusi

Teine, sama probleemi mõtestada aitav näide puudutab vastuolulisi ja petlikke uuringuid. Eestis viiakse igal aastal läbi mitmeid küsitlusi, kus inimestelt küsitakse, millestes organisatsionides nad töötada tahaks. Vastuste tipus näeme läbi aastate ikka neidsamu ettevõtteid, keda iseloomustavad suur meedianähtavus, prestiizi ja rikkuse kuvand. Või on tegu mõne armastatud massibrändiga. Swedbank, Eesti Energia, Kalev on tüüpilised näited.

Paraku ei kõnele need uuringutulemused meile mitte midagi muud kui, et need organisatsioonid on suured ja nähtavad. Inimesed, kes arvavad, et seal oleks vahva töötada, ei pruugi uneski ette kujutada, milline on sealne töökultuur, töö huvitavus, motivatsioonisüsteem, areneguvõimalused, suhtumine töötajatesse. Ning kui nad peaks sinna kandideerima ja isegi töö leidma, võib neid juba esimestel nädalatel tabada shokk. Miks? Sest sest nende ettekujutus ja tegelikkus oma unistuste tööandjast võivad olla ehmatavalt teistsugused. 

Just seepärast olemegi unistuste tööandjat otsides pidanud silmas seda, mida teab iga personali- ja tippjuht: mida selgem on organisatsiooni väline kuvand ja mida sarnasem on see sisemisele (kuidas töötajatele tundub), seda tugevam on selle organisatsiooni võime kaasata samade väärtuste ja huvidega inimesi. Mida rohkem aga kattuvad töötajate isiklikud väärtused tema tööandja omadega, seda õnnelikumad on mõlemad partnerid. Ja seda tulemuslikum on see organisatsioon.

Foto: Anu-Mall Naarits

Unistuste tööandja ei tohiks olla kõigi unistus

Iga inimest motiveerivad erinevad detailid töökoha kultuuris. Need kas toetavad teid teie hetke arengustaadiumis, või mitte. Mõelge korraks endast. Võib-olla olete te viimased 10 aastat rabanud hilisõhtuteni tööd teha, upitanud üles mitu startuppi. Ilmselt teile meeldis kiire areng, innovatsioon ja meeskond, kes unetunde kunagi ei lugenud. Neis firmades võis olla kõrge palk, iga reede tasuta shampus ja puuviljad. Ning maksti sporditoetust. Ning kõik võisid koeri-kasse tööle kaasa võtta. See oli lahe ja te tõeliselt nautiste seda!

Nüüd, 10 aastat hiljem, olete aga loonud pere ja kasvatate väikesi lapsi. Teie vajadused ja ootused tööandjale on oluliselt muutunud: te tahate iga päev kell 17 koju minna, tahate vahel lastega koju jääda või neid isegi tööle kaasa võtta. Te olete valmis veidi palgas järgi andma, et saaks elada täisväärtuslikku pereelu. Ja kindlasti ei taha te enam töötada avatud kontoris koos kellegi koerte ja kassidega, sest teil on tekkinud allergiad. 

Tark ettevõte oskab ka töötajaid tõrjuda

Vaadates neid protsesse tööandja seisukohast, siis iga tark ettevõte teab, milline on nende motiveeriv töökeskkond, kellele see sobib ning kuidas neid „teisi“ vaikselt eemale tõrjuda. Oraganisatsioonid, kes soovivad olla kõigi jaoks parimad ja sobivaimad, ei saavuta tavaliselt mitte midagi muud kui suure segaduse oma välises ja sisemises kuvandis. 

Nagu rääkis mulle hiljuti IKEA Venemaa haru personalidirektor, siis aastas saavad nad 90 000 töösoovi avaldust ja nende suurim mure on suuta välja selekteerida sobivad kandidaadid. Ta ütles otse: parem oleks kui kandideeriks 10 000 õiget inimest, mitte 90 000 juhuslikku. Just selle saavutamiseks ongi oluline roll tööandja brändi kuvandil. Unistuste tööandja bränd peaks «valed» inimesed eemale peletama ja vaid «õigeid» ligi meelitama.

Tööandaja brändi väärtus on kuum teema kogu maailmas 

Iga tööandja, kes töökäte defitsiidis vaevleval tööturul soovib ellu jääda, peaks võimalikult ruttu enese jaoks lahti mõtestama, milliste väärtuste ja soovidega inimesi ta vajab, ning kuidas just neid samu väärtusi ja inimeste tööalast õnnetunnet süvendada. Kõige valem ja väärtusetum töötaja on see, kes tuli kohale vaid kõrge palga pärast. Sest homme pakub keegi kindlasti pisut rohkem.

Kui olete palgatöö turul aktiivne ringivaataja, siis heitke pilk skeemile, kus kuvatud 12 erinevat väärtustemaailma, ning mõelge, milliste väärtustega ettevõttes sobiks teil hetkel enim töötada (vaata pilti loo juures). Kui aga olete tööandja, siis küsige sama skeemi lahti mõtestades endalt, kus te täna asetsete oma seniste ja tulevaste töötajate arvates ja kuhu poole sooviksite areneda.

Tööandja brändil on olemas väärtus, mida saab mõõta ka rahas. Mida aeg edasi, seda enam hinnatakse ettevõtte väärtust mitte vaid klientide arvukuse järgi, vaid ka selle alusel, kuivõrd nende kuvand tööjõuturul võimaldab neil värvata ja kasvada. See on kogu maailma personalitööstuses alles uus ja kuum teema, kuhu tasuks ka meil sisse piiluda. Sest mis kasu on näiteks Kagu-Eesti väikelinnas asuvast gurmeerestoranist, mis on nii popp, et sinna sõidavad kunded ka 200km kauguselt õhtust sööma ja mille sotsiaalmeedia postitustel on alati sadu laike, kui neil pole enam võimalik leida ühtki sobivat kokka ega ettekandjat? 

Päästeamet teab, kes ja miks neile tormi jooksevad

Naastes mõtetes Eestisse ja püüdes vastata küsimusele, kas tõesti oli Päästeameti valimine Unistuste Tööandjaks 2019 kellegi eksimus või halb nali, siis kindlasti mitte. Meie konkursi zürii, mis koosneb viiest väga kogenud ja tunnustatud personaliasjatundjast, teadis väga täpselt oma valikut tehes, et senise kuue aasta jooksul pole meie sõelale jäänud veel mitte ühtegi niivõrd tugeva, selge ja ühtse tööandja brändiga organisatsiooni.

Esiteks, nende juhtkond on pühendud sellele, et teha kõik, leidmaks just suure missioonitundega töötajaid. Teiseks, nende paartuhat töötajat leiab, et nende töökohas on piisavalt äge ja mõnus, et nad saaks pühenduda oma suurimale kirele: inimeste päästmisele. Ja ka inimesed tänavalt usuvad, et kui Päästeametisse tööle pürgida, siis ilmselt peaks olema suur missioonitunne. 

Lõpetuseks soovitus ettevõtetele, kes ehk veel ei tea, mida oleks neil õppida Päästeametilt omaenda värbamistegevuste tõhustamises, kus näiteks suurimaks mureks võib olla hoopis särasilmsete inseneride leidmine ja motiveerimine: alustage sellest, et uurite välja põhjused, miks teie tänased parimad töötajad on teid välja valinud ja teiega aastateks jäänud!

Suure tõenäosusega leiate neis vastustes midagi, millele tähelepanu pöörates suudate leida oma tegelikud tugevused ja väärtused. Ja teadlikult neidsamu tugevusi võimendades ja ka väljapoole kommunikeerides, võite ühtäkki avastada, et teie ukse taga seisabki järjekord unistuste töötajatest. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles