Kohus kuulutas välja ühistu Eesti Lihatööstus pankroti

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil lõikavad 2017. aasta aprillis Vastse-Kuustes linti läbi ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees Urmas Laht (vasakult), ühistu osanik Ave Haamer, EV maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg.
Pildil lõikavad 2017. aasta aprillis Vastse-Kuustes linti läbi ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees Urmas Laht (vasakult), ühistu osanik Ave Haamer, EV maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Margus Ansu

Tartu maakohus kuulutas välja Põlvamaal Vastse-Kuuste alevikus asuva ühistu Eesti Lihatööstus pankroti, teadaolevalt ületavad ühistu kohustused varasid enam kui kaks korda.

Ühistu pankrotihalduriks on määratud vandeadvokaat Karin Antsov ja võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29. märtsil Jõgeva kohtumajas, teatas Tartu maakohus.

Avalduse Eesti Lihatööstuse pankroti väljakuulutamiseks esitasid selle aasta jaanuaris Kupna Mõis ja Saimre Seakasvatuse osaühing. Võlausaldajate avaldused on esitatud põhjusel, et ühistu jättis nuumsigade müügi eest esitatud arved tasumata. Kuna neil ei õnnestunud võlga välja nõuda, soovisid nad lihatööstuse pankroti väljakuulutamist.

Kohus leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb pankrotiseaduse järgi välja kuulutada pankrot. Pankrotihalduri kogutud tõendite järgi on ühistul püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara.

Nimelt on Eesti Lihatööstusel vara hinnanguliselt 998 255 eurot ja kohustusi vähemalt 1 942 558 eurot. Nimetatud kohustusele lisanduvad veel töötajatele maksmata jäänud võlad, mille täpne suurus töölepingu lõpetamise seisuga alles selgub, märkis kohus.

Pankrotihalduri andmete järgi on võlgnik tegutsenud aasta-aastalt kahjumiga. Ühistu ei suutnud möödunud aastal viia enda tegevust tasemeni, mis oleks võimaldanud majandustegevust jätkata viisil, mil igal kuul pidevaid kohustusi täites oleks suudetud likvideerida varasematest aastatest juba sissenõutavaks muutunud kohustused. Ühistu tegevust pärssiva tegurina tõi haldur muu hulgas välja sagedased juhatuse liikme vahetamised, teatas kohus.

Võlgnikul on sõlmitud tööleping 28 töötajaga, kelle kollektiivse koondamise vajalikkusest on juhatuse liige teavitanud Eesti Töötukassat. Töölepingute lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu esitab pankrotihaldur töötukassale avalduse töötajatel saamata jäänud töötasu ning puhkuse- ja koondamishüvitise hüvitamiseks.

Kupna Mõisa ja Saimre Seakasvatuse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Võlausaldajad peavad hiljemalt kahe kuu jooksul pärast pankrotiteate ilmumist Ametlikes Teadaannetes teatama pankrotihaldurile oma kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu.

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kuid võlgnik ja võlausaldajad saavad seda vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles