Miks mehe rinnad suurenevad?
10. märts 2019, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjest suuremaks paisuvad rinnad võivad mehele küll meelehärmi põhjustada, kuid enamasti on see healoomuline protsess ja seotud vanuse ning hormoonidega. Kurvematel juhtudel võib spetsialist avastada, et suurenenud rind varjab tõsisemat haigust – ka meestel diagnoositakse rinnavähki.
60+ lugeja Aivar A. saatis murekirja: „Tihti on küpsemas eas meestelgi rippuvad rinnad, mis pole ei peeglis ega rannal väga atraktiivsed lisandid muidu tip-top taadile.” Ta palus, et 60+ ajakirja õpetlikud veerud selles osas nõu annaksid.
Mehe rinnanäärmekoe suurenemist nimetatakse günekomastiaks, mis tähendab kreeka keeles naise rinda. Ida-Tallinna Keskhaigla mammoloogi Gabor Szirko sõnul on selline nimetus eksitav, sest enamasti on günekomastia tagasihoidlik ja naise rinnaga sarnanemisest on mehe rind väga kaugel.
Mehe rinnanääre koosneb peamiselt rasvkoest, mille sees paikneb nibuväljaalune kettakujuline näärmekude. Mehe rinnanääre koosneb 15–20 juhakesest, näärmekude ise on väga vähe arenenud.
Põhipõhjus on vananemine, kuid erinevalt naistest, kelle elus menopaus on paratamatus, ei saa meeste testosteroonitaseme langust ainult vananemisega seostada
Kehakamate meeste küljes olevad arvestatava suurusega rinnad koosnevad enamjaolt hoopis rasvkoest ja seda nimetatakse lipomastiaks ehk rasvrinnaks. Lipomastia puhul on näärmekude normaalse suurusega ja rinna esilevõlvumise tagab rasvkude.
Rinnanäärme kasvu ja suurust reguleerivad suguhormoonid. Meessuguhormoonid pärsivad ja naissuguhormoonid soodustavad rinnanäärme kasvu. Meestel on domineerivaks hormooniks testosteroon, naistel östradiool, kuid nii meestel kui naistel esineb mõlemat hormooni ja rinnanäärme probleemid on enamjaolt seotud nende hormoonide omavahelise tasakaalu muutustega. Enamasti on günekomastia healoomuline.
Probleem võib esineda kolmel eluperioodil
Doktor Gabor Szirko toob välja günekomastia esinemise kolm sagedasemat iga.
Esimene periood on vastsündinuiga. Kuna loode on emaüsas rohke naissuguhormooni keskkonnas, on pea kõigil äsjasündinud poistel ja tüdrukutel nibuväljakeste all tunda tihedat näärmekude. Vastsündinu günekomastia kaob peaaegu alati esimese eluaasta jooksul ega tekita edaspidi probleeme.
Teine periood on teismeiga, mil poolel poistest tekib ühe või mõlema nibuvälja alla tihe näärmekude ja rinnanibud lähevad tursesse. „Nibuväljade muutumine suuremaks ja hellaks ajab paljud poisid kimbatusse – muutusi häbenetakse, varjatakse vanemate ja sõprade eest, ei otsita abi ega selgitusi ning muretsetakse omaette,” kõneleb mammoloog. Ta rõhutab, et häbitundeks pole põhjust, sest teismeea günekomastia ei ole haigus ja möödub iseeneslikult.
Sellistel juhtudel vereanalüüsides enamasti mõõdetavaid muutusi ei täheldata. Rinnanäärmete kasvamise põhjus on suguhormoonide taseme suurenemine. „Kui rinnanäärme suurenemine on poisi ainus kaebus, ei ole lisauuringuid vaja. Kui esineb ka muid kaebusi, peaks pöörduma perearsti poole, sest harvadel juhtudel võib rinnanäärmete suurenemine olla neeru-, maksa- või kilpnäärmehaiguse üks sümptomitest,” selgitab doktor Szirko.
Kolmas eluperiood, mil günekomastia esinemine sageneb, on vanuses 50–70 eluaastat. Selles eas on muutuste peamisteks diagnoositavateks põhjusteks hüpogonadism ehk madal testosteroonitase ja ravimite kõrvaltoimed. „Enamasti ei olegi võimalik vaevustele kindlat põhjust leida, samuti on testosterooni vähenemine mehe ea kasvades normaalne nähtus ning sageli ei kaasne sellega mingeid kindlaid vaevusi,” lausub spetsialist.
Sõmeru perearstikeskuses töötav perearst Maire Suurkivi lisab, et vanuses 50–70 eluaastat võib igal neljandal mehel vähemal või suuremal määral rindade suurenemist ette tulla. „Põhipõhjus on vananemine, kuid erinevalt naistest, kelle elus menopaus on paratamatus, ei saa meeste testosteroonitaseme langust ainult vananemisega seostada. Oluline roll on elustiilil ja kaasuvatel haigustel, sugugi mitte kõik mehed ei tee läbi andropausi (meeste üleminekuiga – toim),” selgitab perearst.
Põhjusi on loendamatul hulgal
Doktor Suurkivi on huvi pärast 70.–80. eluaastates heas vormis tervetel meestel testosteroonitaset määranud ja märganud, et see püsib neil normis ka kõrges vanuses. Küll langeb testosterooni- ja tõuseb östrogeenide tase ülekaalulistel ja rasvunutel, stressi all kannatavatel istuva eluviisi ja vähenenud lihasmassiga meestel, alkoholi ja mõnuainete kuritarvitajatel.
Günekomastiat põhjustavad ka ravimid, mida selle vanusegrupi mehed tarvitavad, peamiselt eesnäärme healoomulise suurenemise ravis kasutatavad antiandrogeenid ja mõned kõrgvererõhktõve ning neeruhaiguste puhul võetavad diureetikumid. Samuti põhjustab günekomastiat testosterooni tarvitamine puudujäägi korvamisel.
