Tellijale
«Ma armastan Ameerikat!»
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
7. märts 2019, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See pidi olema aastal 2010. Eesti jalgpallifännide sinisärkides seltskond, kes kogunes enne rahvuskoondise mängu, nagu ikka, Tallinnas Tommi Grillis, läks korralikult tülli. Hääled tõusid, siinkirjutaja oma nende hulgas. Vaidlesime emotsionaalselt ja tuliselt selle üle, kas mängija, kes koondisesse oma riiki esindama ei tule, väärib endistviisi austust.
Sõnasõja põhjus oli ründav poolkaitsja Joel Lindpere ehk Juki, kelle koduklubiks oli parasjagu ookeanitagune New Yorgi Red Bulls. Korraga tõstis keegi vaigistava käe, viibates peaga kahele inimesele, kes vaikselt mänguelevuses kõrtsis kohad sisse võtsid. Lärm vaibus momentaanselt. Need olid Lindpere vanemad. «Ei loe, kas mina mängin – nemad on alati kohal,» kirjutab Lindpere oma elulooraamatus (lk 28). See on tõsi.