Hinnatõus pidurdus järsult
7. märts 2019, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu kasvasid Eestis hinnad keskmiselt 3,4 protsenti aastas, siis tänavu on kasv tugevalt pidurdunud ning veebruaris oli see vähenenud 2 protsendile. Viimati oli hinnatõus sedavõrd madal 2016. aasta sügisel.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,2% ning eelmise aasta veebruariga võrreldes 2,0%, teatas Statistikaamet.
Kaubad olid 2018. aasta veebruariga võrreldes 1,2% ja teenused 3,3% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes tõusnud 2,5% ja mittereguleeritavad hinnad 1,8%.
Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust 40%. Sellest omakorda ligi kolm neljandikku andis elekter, soojusenergia ja küte. 2018. aasta veebruariga on tahkekütused kallinenud 19,2%, kodudesse jõudnud elekter 4,7%, soojusenergia 3,9% ja gaas 9,7%. Värske köögivili oli mulluse veebruariga võrreldes 39% kallim ning andis kogutõusust ligi viiendiku.
Võrreldes 2018. aasta veebruariga oli bensiin 1,9% odavam ja diislikütus 3,5% kallim. Toidukaupadest on lisaks värskele köögiviljale enim kallinenud kartul (28%) ja kaasaostetav valmistoit (15%) ning odavnenud värske puuvili (17%), suhkur (16%) ja munad (13%).
Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2% või vähem 2016. aasta novembris, mil muutus oli 1,0%.
Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi kõige suuremaks mõjutajaks transport. Bensiin kallines kuuga 3,4% ning diislikütus 4,8%. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel elekter, soojusenergia ja küte, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 6,7% ja soojusenergia 1,7%.