Repliik. Maitseelamuste nappus (1)

Priscilla Õmblus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täiesti taotluslikult ei kirjuta ma veredopingust ega Eesti suusatamisest: need on meedialt juba piisavalt tähelepanu saanud. Teemakohase killuna passib aga õhku visata vana tõdemus, et eestlase lemmikroog on teine eestlane. Rahvuskaaslaste õgijaid jagub ohtralt ka Viljandisse.

Küll ei jagu siia toidukohti, mille uksest väljudes saaks õhata: oli see vast elamus! Siinjuures pean lisaks maitseelamuse pakkumisele silmas suurepärast teenindust ning atmosfääri, mille loovad muu hulgas pokaalide kõlin, nugade ja kahvlite klõbin ning summutatud jutuvadin. Nädala sees ja vahel ka nädalavahetuseti mõne siinse toidukoha ust kulutades tekib tunne, nagu oleksid sattunud mõnda eriti üksildasse paika.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles