Juhtkiri: usinad e-eestlased
1. märts 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu valimistel andis oma hääle elektrooniliselt 247 232 valijat ehk 28 protsenti kõigist valimisõiguslikest Eesti kodanikest, sellega püstitati uus rekord. Neli aastat tagasi hääletas riigikogu valimistel elektrooniliselt 19,6 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Seega ületas e-hääletajate arv nelja aasta taguse rekordi mäekõrguselt.
Eestlased on tubli e-rahvas ja paistab, et digimaailma võlusid avastatakse enda jaoks üha enam. Eks siin ole põhjus selleski, et valimisikka jõuab põlvkond, kelle jaoks elu sinise kuvari ees on argipäev.
Vanemad inimesed aga, kellel on harjumus valimas käia ühel konkreetsel päeval valimisjaoskonnas, kaovad eest ära. Mingil määral devalveerub ka valimiste pidulikkus-pühalikkus, aga kui e-hääletamine osalusprotsenti tõstab, on see kaotus igal juhul kuhjaga kompenseeritud.
Neli aastat tagasi osales eelhääletusel 33 protsenti, tänavu juba ligi 40 protsenti valijatest. Kasv ongi tulnud e-häälte arvel, sest jaoskonnas käis tänavu eelhääletamas vähem inimesi kui nelja aasta eest. Küsimus on ennekõike ikka mugavuses ning neid, kes ei usalda e-hääletuse süsteemi, on vaid käputäis. Jaoskonnas käiakse traditsioonist.
Küsimus on ennekõike ikka mugavuses ning neid, kes ei usalda e-hääletuse süsteemi, on vaid käputäis. Jaoskonnas käiakse traditsioonist.
Reeglidki on jaoskonnas valijatele rangemad: valimiskabiini tohib inimene siseneda üksinda ning keegi ei tohi valijat tema otsuse tegemisel jaoskonnas mõjutada. Seda aga, mis toimub tööl või kodus arvuti taga, ei kontrolli keegi. Kas inimene on seal üksi või kuulab mesise jutuga naabrimeest, kes innustab teda ikka ühe ja ainsa õige poolt hääletama. Või on valija end kandidaadilt kingiks saadud hundijalaveest lõbusaks võtnud ja pärast ei mäletagi, et kõige muu seas sai ka riigikogu valimistel osaletud ning järgmiseks neljaks aastaks meie riigi käekäiku mõjutatud. Aga need on muidugi vaid oletused.
Ei lähe ilmselt kaua, kui valimispäeval on valijaid nii vähe, et ajakirjandus jahib neid kui ükssarvikuid ja püüab igaühelt intervjuu saada – need on inimesed, kes tulevad ühel konkreetsel päeval kodust välja ilmast olenemata, jala, autoga või ratsa, et oma kodanikukohust täita. Vägev värk.