Kaljulaid: töö NATO idatiiva tugevdamiseks peab jätkuma (6)
28. veebruar 2019, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid ütles täna Slovakkias Košices toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade julgeolekuteemalisel kohtumisel, et töö alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku arendamisel pole kaugeltki veel läbi.
President Kaljulaidi sõnul on Balti riikidesse, Poolasse ja Rumeeniasse kiirelt paigutatud liitlaste lahingugrupid avaldanud kogu NATO idatiiva julgeolekule väga positiivset ja stabiliseerivat mõju.
«Samas peame lõplikult lahendama küsimuse sellest, kuidas toimub kriisi korral liitlaste jätkuvägede piirkonda paiskamine. Selleks vajame piisava detailsusega kaitseplaane, kiirelt tegutsevat juhtimisstruktuuri ning regulaarseid õppuseid selle läbiharjutamiseks. Samuti tuleb läbi mõelda, kuidas muuta Balti riikide õhuturbeoperatsioon vajadusel kiiresti õhukaitseks,» ütles Eesti riigipea.
President Kaljulaid rõhutas ka, et NATO ning Euroopa Liidu kaitsekoostöö on nähtused, mis võimendavad ja täiendavad üksteist. «Euroopa Liit on läbi oma ajaloo toiminud ressursside ümberjagamisel nii, et ühiste ressurssidega likvideeritakse mingite piirkondade või valdkondade puudujääke. Kaitsekoostöös me selleni veel jõudnud pole, kuigi tulevikus võiks,» ütles Kaljulaid.
Üheks riigipeade kohtumise peateemaks oli hübriidohtude vastu võitlemine. «Tegemist on mitte ainult Kesk- ja Ida-Euroopat, vaid kogu allianssi mõjutava nähtusega. Ainuüksi hübriidohtudest avalikult rääkimine on juba suureks sammuks edasi. Aga pikas perspektiivis on tasemel ja egalitaarne haridussüsteem see, mis aitab inimestel endil vastu seista nii desinformatsioonile kui populismile,» märkis president Kaljulaid.
Riigipeade kohtumisel võeti vastu ka ühisdeklaratsioon.
Slovakkias Košices toimub täna nn Bukarest9 formaadis riigipeade kohtumine, kus julgeolekuteemadel arutavad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Bulgaaria ja Rumeenia presidendid.