Kus on meie aja Oskar Luts?

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oskar Lutsu töötuba, kus kõik on nii, nagu kunagi oli. Laua taga istub Oskar Lutsu vahakuju, ees Gogoli kogutud teosed. Selgitusi jagab muuseumi töötaja Liivi Rosenvald.
Oskar Lutsu töötuba, kus kõik on nii, nagu kunagi oli. Laua taga istub Oskar Lutsu vahakuju, ees Gogoli kogutud teosed. Selgitusi jagab muuseumi töötaja Liivi Rosenvald. Foto: Kristjan Teedema

Laupäeval on kõik Tartu muuseumid esile tõstnud tähenduslikke esemeid ja kaasakiskuvaid lugusid ning ette valmistanud ekskursioone, mis seovad mineviku tulevikuga. 2. märtsil saab Tartuga targaks.

Võiks näiteks küsida, mida paneks praegu tähele kirjanik Oskar Luts, kes jalutaks oma kodust, Riia 38 majast, kesklinna poole. Esmalt raudteesilla alt läbi, siis Kastani tänavat pidi mööda Noor-Eesti kirjastuse trükikojast, kus viimati oli Greifi trükikoda. Seejärel Vanemuise tänavat pidi alla.

Oskar Lutsule meeldis istuda Barclay de Tolly platsi pingil, toita tuvisid ja kõnetada mängivaid lapsi. Pärastlõunati võis kirjanikuhärrat leida raekoja taga asunud Vogeli restoranist.

Meie oma Luts

Kirjaniku elumajas asub nüüd teatavasti Oskar Lutsu majamuuseum, mille töötaja Liivi Rosenvald oskab seda Lutsu jalutuskäiku väga kaasahaaravalt kirjeldada. Olemuselt oli Luts vaikne ja tagasihoidlik.

Kui moodne ärklikorrusega maja 1936. aastal Riia tänaval valmis sai, manitsenud Oskar Luts oma naist Valentinat sinna mitte ülearu uhket mööblit ostma, kuna vaeseid inimesi, kes seda endale lubada ei või, on liiga palju.

«Ta vahel küll naeris inimeste üle, ja kui napsine oli, siis ütles ka teravalt, aga lihtsaid inimesi ta armastas, ja inimesed armastasid teda,» rääkis Liivi Rosenvald.

Kui Luts õhtul altlinnast bussiga tagasi Maarjamõisa poole sõitis, panid inimesed tähele, kui väsinud Luts oli. Bussijuht tegi väsinud Lutsule alati ekstra peatuse just tema maja ees ning koos Lutsuga väljus bussist tavaliselt siis ka mõni saatja, kes kirjanikuhärra üle tee koduukseni talutas, trepil kella andis ja ootas, kuni Valentina oma kaasa vastu võttis.

Ning kogu selle aja buss seisis ja ootas ning rahvas oli selle olukorraga rahul. «Meie oma Luts,» ütlesid inimesed.

Kes võiks Tartus olla praegu see mees, keda võrrelda Oskar Lutsuga? Liivi Rosenvald ei oska sellele vastata.

Läbi aegade parimaks Eesti raamatuks on rahvas valinud Oskar Lutsu «Kevade».
Läbi aegade parimaks Eesti raamatuks on rahvas valinud Oskar Lutsu «Kevade». Foto: Kristjan Teedema

Igas muuseumis midagi

Teemapäev «Tartuga targaks» lõpetab terve koolivaheaja kestnud muuseuminädala ning pakub programme veel laulupeomuuseumis, ülikooli muuseumis, loodusmuuseumis, botaanikaaias, spordimuuseumis, Ahhaa keskuses, Eesti Rahva Muuseumis ja mujal.

Lisainfot leiab Tartu linna veebikodust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles