Eesti inimesed ei ole oma lemmiklooma ravikuludeks valmis
/nginx/o/2018/11/20/11589892t1h1b1b.jpg)
1. märts 2019, 12:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/28/11831312t1hcd3f.jpg)
Eesti loomaarstid leiavad end tihti olukorrast, kus lemmikloomale on vaja abi osutada, aga loomaomanikul pole raha, et teda aidata.
Eesti suurima lemmikloomakliinikute keti PetCity tegevjuht ja loomaarst Jürgen Mitt tõdes, et 75 protsendil kliinikusse tulevatest kassidest ja koertest ei ole tehtud lemmikloomakindlustust. «Õnnetus või haigus võib lemmiklooma tabada suvalisel hetkel. Inimene, kes endale lemmiklooma võtab, peab sellega arvestama ega tohi looma abita jätta,» sõnas Jürgen Mitt.
Tema sõnul peab kassi või koera tervisemure korral minimaalselt arvestama umbes 100–150 euroga, kui loom vajab arsti vastuvõttu, mõnda vereproovi, röntgenit, läbivaatuseks või raviks vajaminevaid tarvikuid või ravimeid. Sõltuvalt probleemist võivad ka lemmiklooma raviarved ulatuda isegi tuhandetesse eurodesse. «Veterinaarmeditsiin ei ole kahjuks kuigi palju soodsam humaanmeditsiinist, mille inimeste puhul maksab kinni Haigekassa,» ütles ta.
«Lemmikloomakindlustus ei ole Eestis veel kaugeltki iseenesestmõistetav. Inimesed kindlustavad küll enda tervist, autot või kodu, aga lemmiklooma tervist paraku tihti mitte,» tõdes Jürgen Mitt. «Lemmikloomakindlustuse olemasolu korral on arstil võimalus tegeleda otse abi vajava patsiendiga ja aidata teda nii nagu vaja, selle asemel, et keskenduda loomaomanikuga arvutamisele ja läbirääkimistele, kuidas looma aidata olukorras, kus ei saa teha vajaminevaid protseduure või analüüse.»
If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul on inimeste hulk, kes oma lemmiklooma kindlustavad, aastatega oluliselt suurenenud, mis viitab nii teadlikkuse kasvule ühiskonnas kui ka sellele, et inimesed hoolivad oma lemmikute eest enam. «Peame aru saama, et kui inimeste puhul katab reeglina raviarved Haigekassa, siis lemmikloomade ravikulud jäävad omaniku kanda. Inimestel ongi tähtis hinnata oma võimalusi, milliste kuludega tullakse toime ja millisel juhul on abi kindlustuslepingu sõlmimisest,» selgitas Sepp.
Pole üldsegi haruldane olukord, kui mõni lemmikloom peab käima samal aastal korduvalt arsti juures. Sel juhul võivad aastased ravikulud ulatuda ka tuhandetesse eurodesse. Seega loomaomanikel on vajalik meeles pidada – lemmiklooma võttes on lisaks nende pakutavale rohkele rõõmule vaja igaks juhuks valmis olla ka võimalike probleemide lahendamiseks. Mõistlik on koguda looma ravikuludeks mõistlik puhver või sõlmida lemmikloomakindlustus.