Meenutatakse riigivanem Ants Piipu
28. veebruar 2019, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna, 28. veebruaril meenutatakse Viljandimaal ja Tallinnas riigivanemat, diplomaati ja juristi Ants Piipu, kelle sünnist möödub 135 aastat.
Viljandi vallavalitsuse pressiteenistuse teatel algas mälestusüritus kell 9.15 küünla süütamisega Tallinna metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Keskpäeval kogunesid asjahuvilised Piibu sünnikohta Anikatsi külla, et asetada riigimehe mälestamiseks pärjad.
Viljandi vallavanem Alar Karu ütles, et sellised suurmehed nagu Ants Piip ei kao oma rahva hulgast, vaid jäävad mällu. «Nad on meile eeskujuks, tähiseks, mis ei lase silmist kaotada meie suurimat varandust, mida tuleb hoida – iseseisvust,» lausus ta.
Nagu Karu meenutas, sündis Ants Piip perekonda, kus vanemad ei olnud seaduslikult abielus, sest ema ei olnud sünnituse ajal veel 18-aastane. 135 aastat tagasi vabaabielu tauniti, seda eelkõige luterlaste hulgas, mitte nii palju õigeusu kogukonnas, kuhu kuulusid Piibu vanemad. Isa Jaan võeti sõjaväkke ja pärast ema Anni täisealiseks saamist nad abiellusid. Tegelikult elas noorpaar selle ajani koos ja kasvatas väikest poega.
Ants Piip õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas 1903. aastal Kuldiga õpetajate seminari Lätis. Õigusalase kõrghariduse omandas ta Peterburis, vahepeal täiendades end ka Berliini ülikoolis. Piibust sai vandeadvokaat ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor. Ta oli sõjaeelse Eesti üks olulisemaid õigusteadlasi, kes rakendas oma teadmisi ja töökust ka riigi ülesehitamises.
«Piip elas murrangulisel ajal ja võttis osa tähtsate välispoliitiliste otsuste tegemisest,» märkis Alar Karu. «Ta kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni ja istus kõrvuti laua taga teise Eesti suurmehe Jaan Poskaga, kelle esivanemad on pärit samuti siitsamast Anikatsilt.»
Piip oli peaminister 1920. aasta lõpus, seejärel Eesti esimene riigivanem ja mitmel korral välisminister. Teda on nimetatud kompromissikuningaks, sest ta oli tolerantne ja suutis koostööd teha nii Pätsi, Teemanti kui ka Tõnissoni valitsuses.
«Kahjuks katkes Ants Piibu nagu ka Konstantin Pätsi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni ja mitme teise Eesti riigimehe elutee venelaste käe läbi. NKVD vangistas ta 1941. aastal ja ta suri Permi oblasti vangilaagris aasta hiljem,» lisas Alar Karu.
Mälestusürituse ühe korraldaja, Konstantin Pätsi muuseumi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Ants Piip Eesti välispoliitika kujundaja riigile kõige keerulisematel aegadel.
«Ta istus Jaan Poska kõrval Tartu rahu läbirääkimistel 1920. aastal. Kaks aastakümmet hiljem, kui Eestile suruti jõhkralt peale baaside leping, oli ta jälle otsustajate hulgas,» ütles Velliste pressiteate vahendusel. «Riigivanema ja välisministrina tegutsenud Piibult saab lisaks suurele riigimehelikkusele õppida töökust ja põhjalikkust.»
Täna pärastlõunal peetakse Ants Piipu meenutades kõnekoosolek Tuhalaane külamajas. Koosolekul räägitakse Ants Piibu diplomaaditee algusest ning Piibust kui juristist ja viimasest Eesti välisministrist.
