Eesti majanduskasv oli 2018. aastal endiselt kiire

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamikku valdkondi haaravat kasvu mõjutas kõige rohkem ehituse, töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Fotol tartu Tähepargi kodude linnaku ehitus.
Enamikku valdkondi haaravat kasvu mõjutas kõige rohkem ehituse, töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Fotol tartu Tähepargi kodude linnaku ehitus. Foto: Margus Ansu

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet. Kolmandat aastat järjest püsis Eesti majanduskasv üle 3%. 2018. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2%.

2018. aastal oli SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot.

Enamikku valdkondi haaravat kasvu mõjutas kõige rohkem ehituse, töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Märkimisväärse osa andsid majanduskasvu veel veonduse ja laonduse ning info ja side tegevusalad. Kõikidel nimetatud tegevusaladel olid 2018. aastal head tulemused. Aasta kokkuvõttes pidurdas majanduskasvu märgatavalt vaid põllumajandus, metsandus ja kalandus. Eelkõige oli selle põhjus tegevusala näitajate tagasiminek aasta teisel poolel.

Ehituse tegevusala lisandväärtus suurenes 2018. aastal 18,6%. Nii kiire oli tegevusala lisandväärtuse kasv viimati 2011. aastal, kui majandus alles hakkas kriisist taastuma. Lisandväärtus suurenes kiiresti veel kutse-, teadus- ja tehnikategevuse (13,3%), info ja side (10,6%), veonduse ja laonduse (9,2%) ning mäetööstuse (8,7%) tegevusalal. Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes lõppenud aastal 5,3%-ni. Kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta 0,9%.

Netotootemaksud jäid 2017. aastal püsima eelnenud aasta tasemele, kuid 2018. aastal kasv taastus. Jooksevhindades suurenesid netotootemaksud 6,9% ja hinnamõju arvesse võttes 2,2%.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2018. aastal 4,3% eelkõige teenuste ekspordi kasvu tõttu. Kuigi võrreldes 2017. aastaga see veidi aeglustus, suurenes teenuste eksport 5,6%. Enim mõjutas seda arvuti- ja transporditeenuste eksport. Kaupade eksport suurenes 3,6%. Suurema osa sellest andis arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu. Kaupade ja teenuste import suurenes 6,1%, mis on viimase kuue aasta kiireim tempo. Peamiselt mõjutas seda mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu. Reisi- ja transporditeenuste impordi toel suurenes teenuste import 11,6%. Netoeksport ulatus 2018. aastal 904 miljoni euroni, mis on 3,5% SKP-st.

Viimase kuue aasta parim oli ka sisemajanduse nõudlus, mis suurenes 5,3%. Kõige enam mõjutas seda eratarbimine, mis suurenes 2018. aastal 4,6%. Viimati suurenes eratarbimine nii kiiresti majandusbuumi tipus 2007. aastal. Aasta esimesel poolel languses olnud investeeringud hakkasid aasta teisel poolel taas tõusma. Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3%, mis on viimaste aastate võrdluses siiski väga hea tulemus. Suurima osa kasvust andsid mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Vähenesid mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid 2018. aastal 0,3%.

SKP kasv ületas ka 2018. aastal hõivatute arvu suurenemist. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus hõivatu kohta 2,6%. Töötatud tundide arv 2018. aastal vähenes, mistõttu suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 5,3%. Palgasurve püsis ka 2018. aastal ja seetõttu suurenes kiiresti tööjõu ühikukulu, mis 6% juures ületas ka tootlikkuse kasvu töötatud tunni kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles