Merenduse unarusse jätmine läks Eestile maksma 3,2 miljardit eurot (3)
28. veebruar 2019, 05:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Laevanduseelnõu seadustepakett on vastu võetud ja välja kuulutatud
- Veeteede Ametis tehti protsessist kokkuvõtteid ja kavandati järgmisi tegevusi
- Laevanduseelnõu jätkutegevuste katteallikad peab leidma uus valitsus
Veeteede ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber ütles, et arvestuslikult on Eestil jäänud perioodil 1993-2019 laevandussektori hääbumise tõttu saamata kuni 5 protsenti SKT-st ehk koos otsese, kaudse ja indutseeritud lisandväärtusega summaarselt 3,2 miljardit eurot. Merendussektori maksulaekumiste vähenemist samal perioodil hindas Naaber kokku 1,1 miljardile.
Pärast laevanduseelnõu seadustepaketi jõustumist peavad eksperdid võimalikuks, et merendusega seotud protsent SKT-st hakkab taas kosuma. Uue seaduse esimesi vilju võib kõige varem oodata aastal 2021 ning sedagi vaid siis, kui seaduse jõustumisele järgneb rida möödapääsmatuid rakendustegevusi. Veeteede Ametil on vajalike toimingute plaan järgnevate aastate kalendris valmis. Puudub vaid kinnitus, et eelarvest nende katteks raha eraldatakse.
Seaduse vastu võetud, las rakendustegevuste eelarve leiab järgmine valitsus!
Laevanduse arengu järgmine oluline samm on Euroopa Komisjoni riigiabi luba meremeeste maksusoodustuse rakendamiseks. Loa taotlemine ja menetlemine on töömahukad protsessid, milleks tuleb tõenäoliselt palgata advokaadibüroo Brüsselis. Paralleelselt riigiabi taotlusega saab muuta teisi vajalikke seadusi, viia lõpule mereõiguse revisjon, töötada välja laevade registreerimise ja järelevalve digitaalsed teenuseprotsessid ja veebirakendused ning valmistada ette 24/7 töötav klienditeeninduskeskus.
Laevanduseelnõu erinevate osade ette valmistamisega on tegelenud mitmed ministeeriumid, protsessi on juhtinud Veeteede Amet, kuid eelarvet ei ole selleks tegevuseks eraldatud. Tänaseks on puudujääk juba ligi 300 tuhat eurot, iga järgmise aastaga oleks täiendavalt vaja 1,9 miljonit eurot.
Kust raha tegevuskulude ja investeeringute katteks peaks tulema, on täna selgusetu. Ministeeriumid, ametid ja asutused on laevandussektori konkurentsivõime tõstmiseks nimetanud mitmeid komisjone, töögruppe ja vastutavaid isikuid, kuid pea sama palju kordi on selle tegevuse rahastamise taotlused tagasi lükatud.
EAS ja Veeteede Ameti vahel sõlmitud ainus sihtfinantseerimisleping laevanduseelnõuga seotud tegevuste rahastamiseks lõppes 2018. aasta viimasel päeval, 400 tuhande eurosest eelarvest jäi bürokraatlikel põhjustel kasutamata 247 tuhat eurot. Veeteede Amet kasutas laevanduseelnõuga seotud kulude katteks täiendavalt üle 100 tuhande euro oma töötasufondist. Jätkufinantseeringuteks täna kokkuleppeid ei ole.
Laevaregistrit arendatakse PRIA toetusega
Et Eesti laevaregistri teenuseid ülemaailmselt turundama hakata, tuleb alustada digitaalsete registriteenuste ja klienditeenindusprotsesside arendamist. Et MKM ja EAS nendeks tegevusteks vajalikku investeeringusummat ei leidnud, taotles ja sai Veeteede Amet laevanduse infosüsteemi arendamiseks 1,5 miljonit eurot Põllumajandusministeeriumi alluvuses tegutsevalt PRIA-lt.
Konkureerimine Panama, Libeeria ja Hong Kongiga maksab
Väga oluline on teavitus ja turundus. Et reederid üldse hakkaks kaaluma Eesti lipu alla tulekut, peavad nad sellest teada saama. Eesti laevaregister peab olema võimeline päringutele kiirelt, pädevalt ning usaldusväärselt vastama. Täna pole määratud isegi kogu valdkonna eest vastutavat ametit, rääkimata infokeskusest või klienditeenindajatest. Ometi on Eestil väga hea kogemus e-residentsuse programmi esitlemisest maailmas. Sarnane road-show tuleb ette valmistada ja läbi viia ka meie e-laevaregistri ja kaldasektori teenuste kohta. Miks mitte koostöös e-residentsuse programmiga, sest on ju digitaalsed teenused üks eelistest, millega Eesti tahab globaalses merenduses läbi lüüa.
Vajadus on 1,9 miljonit eurot aastas
Osa vajalikke samme saavad ministeeriumid, ametid ja asutused ära teha oma eelarvete raames. Samas, mitmed tegevused ja arendused ei mahu ühegi olemasoleva eelarve raamesse ning vajavad eraldi rahastamist. Veeteede Ameti arvestuste kohaselt kulub pooleli olevate seadusemuudatuste ja riigiabi loa taotluse lõpuni menetlemiseks 200 tuhat eurot ning täiendav kulu registrite loomiseks ning turundamiseks on 1,9 miljonit eurot aastas . Esialgsete arvestuste kohaselt tuleb laevade lipu alla kutsumise 0-päevaks investeerida 2,1 miljonit eurot ning järgnevasse turunduskampaaniasse suurusjärk 1,9 miljonit eurot aastas. Tulu võiks laevade Eesti registrisse toomisest hakata laekuma alates teisest aastast pärast seaduse jõustumist ning registrite täiemahulist käivitumist.
Aastatel 2014-2018 ametnike ja poliitikute vahel peetud pingpong laevanduseelnõu rakendustegevuste rahastamise teemal eriliseks optimismiks põhjust ei anna. Kord on eitava otsuse põhjuseks olnud, et seadus pole veel vastu võetud, siis jälle, et seaduse alusel pole ju veel täiendavaid tulusid laekunud, millest oleks võimalik kulusid katta. Irooniline on, et kuna laevaregistrite äri on riikidevaheline, siis ei saa praeguses etapis märkimisväärselt aidata ka eraettevõtjad, kes hilisemas etapis laevade Eesti lipu alla registreerimisest täiendavat tulu hakkavad teenima.
Laevandusseaduse mõju mehhanismid
Laevandusseaduse mõju on kompleksne ja mitmeastmeline ning laevade Eesti lipu alla registreerumisel tekivad hüved Eesti ettevõtjatele, töötajatele ja maksumaksjatele mitmel erineval tasandil. Laevaregistrid on globaalne äri, kus registrimaksude pärast konkureerivad omavahel riigid. Eraettevõtjatel tekivad selles valdkonnas ärivõimalused siis, kui riik on oma võidujooksu teiste registripidajatega juba võitnud.
Laevaregistri äri väärtusahel
- Reeder valib uut laeva ehitama hakates või ka olemasoleva tegevust optimeerides välja lipuriigi, mille registriga ta hakkab asju ajama. Registriga tegelemine on laevaomanikule arvestatav aja- ja rahakulu, seetõttu on lisaks registritasu suurusele olulisteks argumentideks ka asjaajamise lihtsus, klienditeeninduse kiirus, e-rakenduste kasutamise võimalus ja muude tugiteenuste, näiteks õigusabi, finantskonsultatsiooni kättesaadavus registririigis.
- Reeder asutab laeva haldamiseks registri lähedusse ettevõtte ning asutab sinna kontori või palkab advokaadibüroo, kes hakkab laevaettevõtet registriga suhtlemisel ja muus asjaajamises esindama.
- Vastavalt vajadusele leitakse samast piirkonnast ka muud teenused, näiteks finantsteenused, kindlustus, turvafirma.
Kusjuures ei oma üldse tähtsust, kas laev, mille asju registris aetakse, on kunagi lipuriigi vetes käinud või mitte, registritoimingute jaoks vajalikud inspekteerimised saab ära teha ükskõik millises rahvusvahelises sadamas. Ka meremeeste palgamaksu küsimus jääb siinkohal tagaplaanile, kuna globaalses merenduses on 0-protsendiline tulumaks standard. Sageli kasutavad laevaomanikud meeskonna värbamiseks mehituskontoreid ning maksavad töötasu ja tööjõumaksude asemel hoopis mehitusfirma teenuse eest ning ei peagi teadma, millise riigi maksuresidendid meremehed tegelikult on.