Anneli Ott: Kagu-Eesti saab olulist tuge

Anneli Ott
, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Ott 
Anneli Ott Foto: arhiiv

Võrumaalt pärit rahvasaadik selgitab, milliseid toetusi on võimalik juba lähiajal hakata riigilt taotlema, et maaelu edendada ja ettevõtlust arendada.

Pea kaks ja pool aastat on Eesti vedur olnud peaminister Jüri Ratase juhitav valitsuskoalitsioon. Selle ajaga on vastu võetud tähtsaid otsuseid, kuid Võru-, Valga- ja Põlvamaa seisukohalt võib üheks kaalukaimaks pidada Kagu-Eesti regionaalprogrammi. Hiljuti teatas rahandusministeerium, et 3,2 miljoni euro suuruse programmi toetussuunad said paika. Sellega soovitakse tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, suurendada tööhõivet ning parandada kohalike inimeste üldist heaolutaset.

Sarnaselt Ida-Virumaa programmile toetas valitsuskoalitsioon ideed, et sedalaadi tuge vajab Eesti teinegi ääreala. Väikeriigil ei tohi olla ääremaid, mistõttu on viimane aeg pidurdada mahajäämust ka Kagu-Eesti kolmes maakonnas. Eelmised valitsused tõdesid küll probleemi, kuid maaelu polnud esmatähtis. Sestap jätkubki äärealade elanikkonna vähenemine ja vananemine ning statistikaameti prognooside kohaselt langeb näiteks Võrumaa elanike arv 2040. aastaks umbes 24 000 inimeseni.

Põlise võrumaalasena ei soovi ma kodukoha hääbumist pealt vaadata. Ühelt poolt tuleb toime tulla avalike teenuste pakkumisega ning teisalt uute töökohtade loomisega, pidurdamaks rahvaarvu vähenemist ning muutes piirkonda noortele peredele atraktiivsemaks. Olukorra muutmiseks ja maaelu arendamiseks on riigil plaanis käiku lasta toetused, mis rahandusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste koostöös sai välja töötatud.

Näiteks saavad ettevõtjad taotleda toetust uuteks investeeringuteks, tootlikkuse parandamiseks, uuendusteks ja tootearenduseks või turundus- ja müügitegevusteks.

Tasuvaid töökohti ootavad ka Kagu-Eestis elavad inimesed. Kesine sissetulek on sundinud inimesi otsima paremat elukeskkonda mujalt, tihti üle lahe Soomest. Mitmekesisemate töövõimaluste loomiseks on ühe toetussuunana plaanis ergutada ettevõtlust. Minu hinnangul on Kagu-Eestis mitu ettevõtet, kellel arengusoov ning riigi abi aitaks neil eesmärke saavutada.

Näiteks saavad ettevõtjad taotleda toetust uuteks investeeringuteks, tootlikkuse parandamiseks, uuendusteks ja tootearenduseks või turundus- ja müügitegevusteks. Eesmärk on pidurdada elanike väljarännet ning kujundada Kagu-Eesti areneva ettevõtluse ja kasvava palgatasemega piirkonnaks. Rahandusministeerium plaanib avada esimese Kagu-Eesti ettevõtjatele mõeldud taotlusvooru juba sel kevadel.

Paljude kohalike ettevõtjate probleem on töötajate puudus. Ühest küljest on põhjus töötasu suuruses, kuid mitte alati. Ettevõtlus vajab motiveeritud ja haritud spetsialiste ning selle kitsaskoha leevendamiseks on välja töötatud noorte spetsialistide eluaseme korrastamise toetus. Tingimused on veel koostamisel, kuid põhisuund vastab hajaasustusprogrammile, et tagada peredele head elutingimused ning aidata kaasa elanike arvu püsimisele.

Välja on töötatud noorte spetsialistide eluaseme korrastamise toetus.

Juba praegu toetab hajaasustusprogramm veesüsteemi ning kanalisatsiooni väljaehitamist. Samuti saab korrastada või rajada koduõuele viivad juurdepääsuteed ning paigaldada elektrisüsteeme. Kagu-Eesti programm loob juurde täiendavad võimalused kuni 40-aastastele spetsialistidele kodude remondiks. Riigi maksimaalne toetus on 3000 eurot, samaväärse summa annab omavalitsus ning taotleja omaosalus peab olema kolmandik projekti maksumusest.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal on tegelikult suurepärane elukeskkond oma kultuurilise eripära, kauni looduse ja kohapeal elavate inimestega. Need on olulised väärtused, mis väärivad teadvustamist ka laiemalt.

Seetõttu peame eriti tähtsaks mainekujundust. Koostöös kohalike arendusorganisatsioonidega koostame kolme maakonna ühise mainekujunduskava. Järgnevalt on juba võimalik kavas kokkulepitud tegevustele toetust taotleda. Sellega suudame tõsta Kagu-Eesti atraktiivsust ning sealsele eripärale tuginev kuvand peaks varasemast enam ka nähtav olema.

Pärast aastate jooksul peetud kohtumisi ja töökoosolekuid oleme jõudnud reaalsete sammudeni. 3,2 miljoni eurone toetus nelja aasta jooksul pole mõistagi piisav, et kõiki probleeme lahendada. Siiski on valitsus teadvustanud ääremaa mahajäämusest tingitud riske.

Loodan väga, et järgmine koalitsioon peab vajalikuks Kagu-Eesti programmi jätkata ja toetusi suurendada. See on vajalik, et luua Võru-, Valga- ja Põlvamaa ettevõtjatele ja noortele suuremad võimalused kodukohas tegutsemiseks ning kodukandi arendamiseks senisest võrdsemates konkurentsitingimustes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles