Keskkonnaamet hakkab uurima haneliste heidutusjahi otstarbekust

Tegevuskava on mõeldud lahendama hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja Kanada laglega seotud probleeme. Eestis peatub kevadrände ajal mitme nädala vältel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane.

“Hanede tegevuskava eesmärk on leppida kokku suunised, et ühelt poolt tagada nimetatud liikide populatsioonide soodne seisund ja samal ajal vähendada linnukahjusid põllupidajatele ning riske elanike tervisele ja lennuohutusele,” selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Kuna hanede ja laglede asjus on riigid looduskaitselist koostööd teinud, on nende seisund viimastel aastakümnetel paranenud. Mõne hanelise arvukus kasvab hüppeliselt, näiteks valgepõsk-lagle oma on 1960ndate algusest Lääne-Eestis tõusnud üle kümne korra.

Tegevuskava koostades arvestatakse nüüdisaegsete teadustööde, Eestis ja meie naabermaades tehtud rakendusuuringute ja seiretulemuste, rahvusvahelise haneliste tegevuskava ning igapäevaste kahjustuste hüvitamise ja jahipidamise käigus kogutud teadmiste ja andmetega.

“Kava koostamiseks moodustatakse konsortsium, kuhu kaasatakse huvigruppe, näiteks ornitoloogide, põllupidajate ja jahimeeste esindajaid,” kinnitas Leelo Kukk, et kõik huvitatud saavad sõna sekka öelda.

Ohjamiskava hõlmab laieneva levikuga võõrliiki – Kanada laglet. Eestis on hanede ja laglede kevad- ja sügisrände ajal põllukultuuridele tekitatud kahjud aasta-aastalt suurenenud.

See on seotud nii rändel peatuvate lindude arvukuse kasvu kui ka tänapäeva põllumajanduses loodud soodsamate toitumistingimustega.

Hanede ja laglede tegevuskava arvestab hiljuti koostatud rahvusvaheliste rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle tegevuskava suuniseid ja annab praktilised soovitused riskide maandamiseks Eestis.

Heidutusmeetmete näidisuuringu esimene kohtumine toimub 26. veebruaril Tartus. Tegevuskava valmib 2020. aasta sügiseks.