Kevadeootus paneb rohelise rähni hüüdma

Karl Adami
, loodusfotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi hallpea-rähn on üldiselt arg, ei lase noorlinnud end inimesest häirida.
Kuigi hallpea-rähn on üldiselt arg, ei lase noorlinnud end inimesest häirida. Foto: Karl Adami

Ehkki käes on alles tuisukuu lõpp, on heitlikud ilmad ja sula tekitanud minus kevade­ootuse. Kevad on tunginud looduse põuegi ja muutnud paljud metsaelanikud rahutuks. Enne päikesetõusu esitavad praegu veidi arglikult viisijuppe musträstad ja rasvatihased. Häälekaid rähnegi kuuleb metsa rüpes või jõeäärsetes saludes aina enam. Nii ei vaiki enam hallpea-rähnidki.

Silmates mõne sanglepiku või segametsa varjus hallpea-rähni, võib esmalt märgata tema rohekat kuube. Ta kuulub rohelist värvi rähnide hulka ja suur osa Eesti elanikke ongi teda enamasti pidanud roherähniks. Erinevalt roherähnist on hallrähnil pea veidi hallikam ja vaid isaslinnu laup on punane. Hallrähn on roherähnist pisut väiksemgi. Kuna “mõltsi” tähendab liivi keeles rohelist, tunneb vanarahvas rohelisi rähne tihti meltsase nime all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles