Keskkonnaamet püüab kiirendada puisniitude taastamist
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
26. veebruar 2019, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet esitas Euroopa komisjonile projektitaotluse puisniitude taastamiseks, et suunata rohkem ressursse uute alade taastamisse. Projektiga tahetakse parandada 700 hektaril elupaiga kvaliteeti, samuti luua jätkusuutlikke lahendusi alade pidevaks hooldamiseks. Vastust projekti rahastamise kohta on oodata suvel ning positiivse vastuse korral algab projekt sügisel. Eeltööna jätkab amet projektis osaleda soovijate väljaselgitamist.
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm rääkis, et kahjuks ei ole puisniidud talumajapidamistes enam olulised, ent need on endiselt elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele ning tolmeldajatele ning pakuvad maastikulist silmailu. "Looduskaitseliselt on meie puisniidud väga tähtsad, olles ülisuure liigirikkuse kandjad: ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 taimeliigi, mis on ka maailma mastaabis väga eriline. Vajalik on toetada nende alade taastamist ja hooldamist, et tagada neile omase elustiku ja Eesti mitmekesisuse säilimine ka tulevikus," lausus Silm.
Et projekti tegevused on mõeldud eramaadel asuvate puisniitude hoidmiseks, võetakse ühendust kõigi maaomanikega, kelle kinnistul on eelvalikusse lisatud puisniit, et uurida omanike valmisolekut projektis osalemiseks. "Meil on väga hea kogemus suuremahulisest loopealsete taastamise projektist. Eraomanikele kuuluvad loopealsed on praeguseks kenasti korrastatud ning liigirikkus taastatud aladel suureneb iga aastaga. Loodame, et koostöös maaomanikega suudame ka puisniitude elurikkust hoida," ütles Kaidi Silm.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu, mida iseloomustavad üksikud puud või puuderühmad, hõre põõsastik ja nendevahelised lagedad niidualad. Eestis hooldatakse toetuste abil ligikaudu 740 hektarit puisniite, samas looduskaitse arengukava eesmärk puisniitude hea seisundi säilimiseks on 3300 hektarit. Puisniidud on raskesti hooldatavad kooslused, sest sageli on seal vaja teha käsitööd. Paljud puisniidud on väikese pindalaga, eemal suurtest teedest ja killustatud, mistõttu need pole koosluste hooldajatele atraktiivsed. Tavapärase riikliku toetuse raames on kümne aasta jooksul hooldusesse lisandunud umbes 200 hektarit alasid. Sellise sammuga liikudes kaotavad puisniidud ajas oma taastamispotentsiaali, kasvades järjest enam kinni.