Narva hruštšovka rahapesumasinad

Värske andmeleke kinnitab, et ajaloo suurimasse rahapesuskeemi oli kaasatud ka Swedbank, mille juhtkond on varasemalt täielikult eitanud panga seotust rahapesuskandaalidega. Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud paljastasid, et Swedbanki kontode voolas vähemalt 5,8 miljardi USA dollari jagu kahtlast raha. Käputäie kõige rohkemate "punaste lippudega" Swedbanki Eesti klientide kontodelt liikus sellest läbi 180 miljonit dollarit.

Kõigepealt teeme selgeks - mis on rahapesu? Lihtsalt öeldes on see ebaseaduslikult saadud rahast seadusliku mulje jätmine. Nii saab näiteks maksupettuse, varguse, väljapressimise, narko-, relva-, või inimkaubandusega saadud rahale aus väljanägemine tekitada. Selleks pannakse raha majandusse ringlema näiliste ehk teeseldud tehingute abil. Luuakse firmad, mille abil justkui midagi ostes või müües või mingite teenuste eest tasutakse. Mida rohkem seda raha erinevate ettevõtete ja pankade vahel keerutatakse, seda keerulisem on raha algset päritolu leida. Ringluse lõppedes jääb tehingust esmapilgul mulje, nagu oleks selle omanik saanud raha täiesti legaalset äri ajades. Tihti realiseeritakse sellist raha nt luksuskaupades ja eksklusiivses kinnisvaras.

Sellised kuriteod on enamasti rahvusvahelised, hästi peidetud ja väga raskesti tuvastatavad. Kuid Radari käsutuses on dokumendid, mis aitavad heita valgust mõnele episoodile.

Kümnenditagune maailmakuulus maksupettus

Läksime kahtlaste tehingute jälgedes Narva, kuhu on liikunud ka raha, mis on otseselt seotud Sergei Magnitski paljastatud suure Vene maksupettuse „vererahaga”. See kurikuulus juhtum sai alguse 2007. aastal suvel, mil Vene võimud võtsid üle USA ärimehele Bill Browderile kuuluvad fondid ja vormistasid need võltsingutega ümber. Uus omanik tegi  seejärel Moskva maksuametile taotlus e tagastada varem “ekslikult” maksudena tasutud 230 miljonit dollarit. Selle sama väljapetetud 230 miljoniga hakatigi skeemitama, et rahale lõpuks aus nägu anda. Sergei Magnitski oli Browderi advokaat, kes pettust päevavalgele tooma hakkas. Magnitski vahistati ja ta suri vanglas 2009. aastal.

Värske andmelekke järgi liikusid Magnitski 230 miljoni juhtumiga seotud 26 miljonit dollarit 50-le erinevale Swedbanki kontole. Makse sooritajad olid ettevõtted, mis on tuntuks saanud Danske pangaga seotud rahapesuskandaalis.

Kaks ettevõtet, kes oma Swedbanki kontodele Danske pangast selliseid makseid said, leidsimegi Narvast.

Need firmad on ehitusmaterjale vahendav osaühing Logowest ja vedude korraldamisega tegelev osaühing Ronfard, mille omanikud on Igor Khripunov ja Jelena Hripunova. Firmade Swedbanki kontodele laekus hämara taustaga ettevõtete Danske panga kontodelt aastatel 2007-2011 14 mln dollarit. Sellest summast pool maksid 4 otseselt seotud Magnitski afääriga seotud ettevõtet, mis tegid ülekandeid oma Danske Banki kontodelt. Need ettevõtted on: Starford Associates LTD, Unitronic LLP, Jackwell LLP, Everfront Sales LLP.

Hermitage Capital Managmenti uuringute juht Vadim Kleiner ütles, et nendel firmadel on palju ühist ja näib, et neid juhiti samast kohast. “Nendel kontodel ei toimunud mingit legitiimset tegevust. Enamik ülekandeid olid pigem kattevarjuks ja seal ei toimunud mingit kaupade ega teenuste vahendamist. Firmade kasumid olid vahemikus 5000-15000 naela. Samas tehti miljonilisi ülekandeid. Lausa sadu miljoneid üle maailma, kaasa arvatud Eesti pangakontodele, millest praegu jutt käib,” rääkis Kleiner.

Kahtlase päritoluga miljonid dollarid liikusid Narva ettevõtete kontodele

Rahavood algavasid 2007. aasta augustist ja kestsid täpselt nädal vähem kui aasta. See kõik kattub ajaliselt Bill Browderi investeerimisfondi Hermitage Capital Management seotud ettevõte ülevõtmise ja sellest alguse saanud raha keerutamise perioodiga.

Selgitame, kuidas liikus raha kahe Narva ettevõtte Logowesti ja Ronfardi Swedbanki kontodele.

Bahamale registreeritud Starford Associates LTD tegi 2007. aasta augustist kuni oktoobrini mõlemale firmale kokku 7 ülekannet, koguväärtuses ligi 1,8 miljonit dollarit. Logowestile tehtud maksete selgituses on kirjas “Soome telliskivide ettemaks 1. lepingu järgi” ja Ronfardile makstakse “ekspeedeerimisteenuse /ehk veo korraldamise eest/ 4. lepingu kohaselt”.

Sama aasta novembrist kuni 2008. aasta maini said Logowest ja Ronfard 26 ülekannet ettevõttelt Unitronic LLP, kogusummas ligi 4 miljonit dollarit. Selle firma tõi Bill Browder välja möödunud aastal Eesti prokuratuurile tehtud kuriteoteates. Logowest sai esimesed kanded juba “ettemaksuks telliskivide transpordi eest Venemaale”, mis olid sarnaselt Starfordiga seotud viitega 1. lepingule. Järgnevatest kannetest telliskivid kadusid ja hakati viitama tellimusele 1-2, millega tooteid Venemaale saadeti. Ronfard sai raha veo korraldamise eest 5. lepingu alusel.

Samal perioodil tegi Logowesti ja Ronfardi Swedpanki kontodele 8 ülekannet ka Jackwell LLP. Summa on 750 tuhat dollarit. Makseselgitused olid täpselt samad. “Tellimused 1-2” ja “5. leping”.

2008. aasta suvel võttis järje üle Everfront Sales LLP, mis maksis firmadele nelja ülekandega 950 tuhat. Makseselgitused olid jällegi samad, kuid Logowestile  maksti juba tellimuse 2-3 eest ja Ronfardi veo korralduse leping kannab juba järjekorranubrit 6.

Sellest suurest arvude rägastikust joonistub selgelt välja, et nende firmade maksed jooksid aegteljel praktiliselt järjest ja samas rütmis muutusid ka rahakannete selgituste sisu.

Tekib küsimus, miks ei löö sellised ülekanded pangale punast tuld põlema?

Swedbank Eesti juht Robert Kitt ütles, et ei olegi võimalik, et kõiki makseid üksipulgi monitooritakse, aga see on loomulikult pankade kohustus ja seadusest tulnud nõuded jälgida. Ta lisas: “Swedbank protsessib kuus 2018 keskmiselt umbes 14 miljonit makset. See teeb kuus 14 miljonit, aastas 170, 10 aastaga veel rohkem, 1,7 miljardit.”

Kiti sõnul on rahapesu tõkestamise seadust viimase 10 aastaga muudetud 25 korda ja tänased reeglid on midagi muud kui siis kui need kanded toimusid.

Omanikud ei võta jutule

Läksime Narva otsima Igor Kripunovi ja Jelena Hripunovat, et saada aru, mis on neil Logowesti ja Ronfardi rahalaekumiste kohta selgituseks öelda

Logowest tegutseb Linda tänav 1 asuvas hruštšovka tüüpi korterelamus. Kontori uksel öeldi meile, et Hripunovaid ei ole kohal ja meid naf vastu võtta ei saa. Kui läksime samasse majja registreeritud Ronfardi kontorit otsima, siis selgus, et sellist korterit polegi olemas. 64 korteriga majas ei ole korterit 69, kuhu firma on registreeritud.

Helistasime Jelena Hripunovale, kes kõne katkestas. Kui proua Hripunova meiega suhelda ei tahtnud, läksime Logowesti juriidilisele aadressile, Puškini tänav 20. Mõni minut pärast tehtud telefonikõne Logowesti kontorist mööda sõites, olid akende ette juba rulood tõmmatud.  

Läksime Puškini maja viimasele ehk 12. korrusele, kus majavalvuri sõnul peaks Logowest tegutsema korteris number 81. Liftiga viimasele korrusele jõudes nägime, et enamikel ustel puuduvad numbrid ja meil läks tükk aega, et õige korter tuvastada.  

Kui kõnealuse korteri uks avati, selgus, et seal on hoopis mingi teise firma kontor ja Hripunovite asukohast nad midagi ei teadnud.

Seejärel läksime tagasi alla korrusele ja küsisime majahoidja käest uuesti, kes korteris 81 peaks siis olema. Majahoidja näitas meile korterite nimistut ja kinnitas, et sinna on registreeritud Logowest ja kõrvalkorteri juures oli märk, et seal peaks olema proua Hripunova.

Kui tegime Hripunovale katse telefonis aru pärida, siis katkestas ta taas kõne. Saatsime firma üldmeilile kirja meie küsimustega. Need on seni jäänud vastuseta.

Hermitage Capital Managmenti uuringute juht Vadim Kleiner andis hinnangu, et kuigi on võimalik, et nende tehingutega toimus reaalne äritegevus, on ka võimalik, et selle taga ei olnud mitte midagi. Ta lisas: “Küsimus on selles, et nad said raha firmadelt, mille tegevusel on rahapesule iseloomulikud jooned ja kes kindlasti pesid osa kurikuulsa 230 miljoni pettuse mustast rahast.”

Läti tankistidelt saadud miljonid

Narvas tegutseb aga veel üks firma, mis on värske andmelekke järgi saanud Danske pangast suuri ülekandeid oma Swedbanki kontole pehmelt öeldes kahtlase taustaga ettevõtetelt. 2005. aastal asutatud kontoritehnika kulumaterjalide ostu, müügi ja kaubavedudega tegelev Argo Trading sai aastatel 2008-2014 selliste tehingutega oma kontole 1,4 miljonit dollarit. Läksime firma esinduskauplusesse, et firmajuhi Andrei Rabtsevichiga rääkida. Poes öeldi, et teda täna enam ei ole. Helistasime Rabtsevichile ja loetlesime talle ettevõtteid, mis on tema firmale ülekandeid teinud. Firma juht eitas igasuguseid tehinguid ettevõtetega ja väitis, et kuuleb esimest korda ka ettevõttest Wireberg Company LLP.

Wirebergi taga on Läti tankistidega offshore-varifirmade võrgustik, mis on seotud paljude kuritegelike skeemidega üle maailma. Radarile teadaolevalt on Wireberg arveldanud veel kahe Eesti ettevõtte Swedbanki kontoga. Aastatel 2009-2015 tegi Wireberg hulgimüügiga tegelevale osaühingule Formus Baltic vähemalt 161 ülekannet, millega Formuse kontole laekus ligi 100 miljonit dollarit.

Läksime koos Postimehe ajakirjaniku Martin Lainega Formuse Tallinnas Rävala ärimajas asuvasse kontorisse tehingute kohta aru pärima. Kontoris oli kohal ettevõtte juht Vladimir Griškov, kes kaameraid nähes kohkus ja palus küsimused talle meili peale panna.

Meie meili teel saadetud küsimustele ei ole härra Griškov tänaseni vastanud. Äripäevale antud intervjuus väitis Griškov, et tal ei tulnud pähegi kontrollida ettevõtte Wireberg tausta, mis kandis tema firmale miljoneid eurosid. Ta lisas, et kui see oleks olnud mingisugune libafirma, oleks pank arvatavasti öelnud, et selles on midagi kahtlast. Kui me Griškovile esmaspäeval uuesti helistasime, ütles ta, et firma Swedbanki kontod suleti pärast meie külaskäiku ilmunud Postimehe artiklit. See aga ei vasta tõele, sest Radari andmetel lõpetas pank temaga kliendisuhte juba 2017. aastal.

Kes võisid toimunud rahakannetest teadlikud olla?

Vadim Kleiner ütles “Radarile”, et nende 9 aasta pikkune kogemus selle mastaapse rahapesuskeemi uurimisel näitab selgelt, et pangad ei saanud mitte teada,

et neid kontosid kasutati rahapesuks: “Tehke ise oma loogilised järeldused. Kui pankur teab, et kontot kasutatakse rahapesuks, sellelt käib läbi tuhandeid, võib-olla sadu miljoneid… Mida pankur tahab? Sellest osa saada! Kui tahab osa saada, peab ta ka mõistma, kes on selle konto taga. Ja kui palju raha mingi aja jooksul üle kantakse. Miks? Sest ta tahab sellest osa!” Ta lisas, et selles osas peavad muidugi võimud suurt tööd tegema, kuid kogu rahandussüsteemi jaoks on oluline, et praegu avalikuks tulnud olukord oleks õppetunniks kõigile.

Swedbanki Eesti juht Robert Kitt kinnitab, et pankade huvi ei ole mingil moel tegeleda rahapesuga või mingil muul moel kuritegelikul moel saadud raha aitamisega legaalsesse majandusse. “Hüpoteese, et me oleme kuidagi sellega seotud või mingil määral on meie kontosid siin kasutatud, peame me väga tõsiselt kontrollima koos õiguskaitseorganitega,” lisas Kitt.

Mil määral Swedbank kahtlastest tehingutest teadlik oli ja kuidas need aastate jooksul kellegi radarile ei jäänud, peaks loodetavasti selguma märtsi lõpus ilmuvast auditist. Kuid kindel võib olla selles, et avalikuks tulnud uued asjaolud ajaloo suurimast rahapesuskeemist on käima lükatud doomino-efekti esimene vaatus.

Radar jätkab tööd selle mastaapse pettuse paljastamisel.