Preemiate jagamine pakkus ootamatusi ja kordumatut emotsiooni

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elutöö preemia laureaat Peeter Jürgens tõdes pärast kontsertaktust, et on laval igasuguseid tundeid läbi elanud ja preemiaid vastu võtnud, aga sellist emotsiooni koges ta esimest korda. Talle auhinna üleandmisel oli roll Luule Komissarovil, kes esitas repliike etendusest "Lovesong".
Elutöö preemia laureaat Peeter Jürgens tõdes pärast kontsertaktust, et on laval igasuguseid tundeid läbi elanud ja preemiaid vastu võtnud, aga sellist emotsiooni koges ta esimest korda. Talle auhinna üleandmisel oli roll Luule Komissarovil, kes esitas repliike etendusest "Lovesong". Foto: Elmo Riig

«Willy! Wil-ly, kus sa oled?!» kõlas Ugala saalis ühtäkki Luule Komissarovi hääl. Koos teiste Viljandi aastapreemiate laureaatidega laval olev Peeter Jürgens pahvatas naerma nagu ka paljud teised ruumis viibivad inimesed.

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus Viljandis oli seekord lavastatud nii, et linnapreemiate saajad – elutöö preemia laureaat, Ugala näitleja Peeter Jürgens nende hulgas – istusid publiku ees kohvikulaudade taga.

Armsaks saanud lavastus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles