Eesti toetab taimekaitseaine dimetoaadi keelustamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on dimetoaat uudiskünnise ületanud peamiselt selle väärkasutamise tõttu rapsipõldudel, kus see tolmeldajaid ohustab. Väärkasutamise tõttu on hukkunud hulk mesilasperesid.
Eestis on dimetoaat uudiskünnise ületanud peamiselt selle väärkasutamise tõttu rapsipõldudel, kus see tolmeldajaid ohustab. Väärkasutamise tõttu on hukkunud hulk mesilasperesid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maaeluministeeriumi kinnitusel toetab Eesti muuhulgas Danadimi ja Pefekthioni nime all turustatava taimekaitsevahendi dimetoaadi keelustamist.

Reedel kohtusid maaeluministeeriumis põllumajandusega tegelevad isikud ning keskkonnakaitsega tegelevad organisatsioonid, et arutada muuhulgas Eesti seisukoha kujundamist taimekaitsevahendi toimeaine dimetoaadi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise protsessis.

"Otsustati, et Eesti on keelustamise poolt ja tähelepanu tuleb pöörata alternatiivide kasutamise võimalustele," ütles maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Levinuimad dimetoaadil põhinevad kaitsevahendid on Danadim, Devigon, Perfekthion, Rogodan, Rogor ja Trimetion.

Dimetoaat on laia tõrjespektriga tõhus taimekaitsevahend, mis on turule lubatud kasutamiseks teraviljadel, köögiviljadel ning dekoratiivtaimedel.

Eestis on dimetoaat uudisekünnise ületanud peamiselt selle väärkasutamise tõttu rapsipõldudel, kus see tolmeldajaid ohustab. Väärkasutamise tõttu on hukkunud hulk mesilasperesid.

Eestis kehtib juba aastaid mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge, ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajavahemikul kell 22–05, mil mesilased ei lenda. Samuti on mesinikul ja põllumehel omavaheline teavitamiskohustus.

Reedesele kohtumisele olid kutsutud maaülikool, MTÜ Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Seemneliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, mesinike liit, kutseliste mesinike ühing, keskkonnaühenduste koda, põllumajandusamet, Eesti Taimekasvatuse Instituut ning taimekaitsevahendite maaletoojad – BASF Agricultural Solutions Eesti, Syngenta Eesti, Bayer CropScience Eesti ja Berner Eesti OÜ, kellest kõik kohtumisele siiski ei jõudnud, öeldi maaeluministeeriumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles