Riik soovib taastada 700 hektarit eramaal asuvaid puisniite
22. veebruar 2019, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet plaanib Life projekti abil kiirendada Eesti maastikule omaste liigirikaste puisniitude taastamist. 700 hektarit taastamisala asub eramaal, seega uurib amet omanike valimsolekut projektis osaleda.
Projekti valitud taastamisalad asuvad Saare, Hiiu, Pärnu, Lääne, Rapla, Harju, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maakondades.
Keskkonnaamet esitas Euroopa Komisjonile projektitaotluse puisniitude taastamiseks, mis võimaldab suunata rohkem ressursse uute alade taastamisse. Projekti eesmärk on elupaiga kvaliteedi parandamine 700 hektaril, samuti jätkusuutlike lahenduste loomine alade pidevaks hooldamiseks, ütles keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm BNS-ile.
Vastust projekti rahastamise kohta on oodata sel suvel ning positiivse vastuse korral algab projekt sügisel 2019. Eeltööna jätkab amet projektis osaleda soovijate väljaselgitamisega.
Täna kahjuks ei ole puisniidud enam talumajapidamistes olulised, ent nad on jätkuvalt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele ning tolmeldajatele ning pakuvad maastikulist silmailu.
"Kuna projekti tegevused on suunatud eramaadel asuvatele puisniitudele, siis võtame kõigi maaomanikega ühendust, kelle kinnistul asub eelvalikusse lisatud puisniit, et uurida omanike valmisolekut projektis osalemiseks. Meil on väga hea kogemus suuremahulisest loopealsete taastamise projektist "Elu loopealsetele", kus eraomanikele kuuluvad loopealsed on tänaseks kenasti korrastatud ning liigirikkus taastatud aladel suureneb iga aastaga. Loodame, et koostöös maaomanikega suudame ka puisniitude elurikkust hoida," ütles Silm.
"Täna kahjuks ei ole puisniidud enam talumajapidamistes olulised, ent nad on jätkuvalt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele ning tolmeldajatele ning pakuvad maastikulist silmailu," märkis ta.
Tema sõnul on looduskaitseliselt puisniidud väga olulised, kuna on ülisuure liigirikkuse kandjad, sest ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi, mis on ka maailma mastaabis väga eriline.
"Seetõttu ongi vajalik toetada nende alade taastamist ja hooldamist, et tagada neile omase elustiku ja Eesti mitmekesisuse säilimine ka tulevikus," ütles Silm.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu, mida iseloomustavad üksikud puud või puudegrupid, hõre põõsastik ja nendevahelised lagedad niidualad.
Eestis hooldatakse toetuste abil ligi 740 hektarit puisniite, samas looduskaitse arengukava eesmärk puisniitude hea seisundi säilimiseks on 3300 hektarit. Puisniidud on raskesti hooldatavad kooslused, kuna sageli on vajalik teha käsitööd.
Paljud puisniidud on väikese pindalaga, eemal suurtest teedest ja killustatud, mistõttu need pole koosluste hooldajatele atraktiivsed. Tavapärase riikliku toetuse raames on 10 aasta jooksul hooldusesse lisandunud umbes 200 hektarit alasid. Sellise sammuga liikudes kaotavad puisniidud ajas oma taastamispotentsiaali, kasvades järjest enam kinni.