Kaitseminister Jüri Luige kokku kutsutud ametkondade uurimisrühm on lõpetanud eelmise aasta 7. augustil Hispaania õhuväe hävitaja õhuharjutuse käigus välja tulistatud AMRAAM õhk-õhk-tüüpi raketiga aset leidnud intsidendi uurimise.
Ametkondade uurimisrühm lõpetas Hispaania hävitaja raketiga toimunud intsidendi uurimise
21. veebruar 2019, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi, Lennuliiklusteeninduse ASi ja tsiviillennuõnnetusi uuriva ohutusjuurdluse keskuse esindajatest koosnenud uurimisrühm andis põhjaliku hinnangu tsiviillennunduse ohutuse korraldusele sõjalennuharjutuste ajal ning peab kehtivat Eesti ja NATO sõjalennuharjutuste regulatsioone piisavaks.
Uurimisrühma juhi, kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul tuvastati koos Eesti tsiviillennuohutuse ekspertidega, et juhtumi põhjustas piloodi haruldane eksimus ja tegu polnud süsteemse veaga. „Tsiviillendudele juhtumi tõttu ohtu ei tekkinud, sest õhuharjutuste ajaks suunatakse tsiviillennukoridorid alati harjutusaladest eemale,“ ütles Oidsalu.
Uurimisrühm kohtus läinud aasta oktoobris Eestit külastanud Hispaania kaitseväe esindajatega ja sai põhjaliku ülevaate juhtumi asjaoludest. „Koostöö Hispaania ametiasutuste ja NATO õhuoperatsioonide väejuhatusega on uurimise käigus olnud väga hea, mõlemad on võtnud juhtumit väga tõsiselt,“ ütles Meelis Oidsalu.
Uurimisrühma juhi, kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul tuvastati koos Eesti tsiviillennuohutuse ekspertidega, et juhtumi põhjustas piloodi haruldane eksimus ja tegu polnud süsteemse veaga.
Väljatulistatud raketti ega selle jäänuseid pole leitud. Kui keegi peaks siiski kunagi oletatavad raketijäänused leidma, siis on vastavalt seadustele kohustus sellest kohe teavitada häirekeskust telefonil 112. Tegemist võib olla endiselt ohtu kujutava detailiga, mida ei tohi kindlasti iseseisvalt uurida või puutuda.
Balti õhuturbe läbiviimine lahingrakettidega relvastatult on vajalik. NATO võtab Eesti õhupiiri kaitsmist tõsiselt, mis tähendab, et õhuturbemissioonil olevad lennukid on alati valmiduses ka õppuse või harjutuslennu ajal minema päris missioonile.
NATO õhuturbemissioon on tervikuna olnud edukas ja suurendab meie julgeolekut. NATO õhuturbemissioon Balti riikides algas 2004. aastal ning alates 2014. aastast opereeritakse lisaks Šiauliaile Leedust ka Ämarist.
Hispaania on oluline liitlane, kelle hävitajad on Balti õhuturbe missioonil osalenud ning Eesti õhuruumi kaitsesse panustanud viiel korral. Juhtunu ei mõjuta kuidagi Hispaania ja Eesti vahelist väga head kaitsekoostööd.