Janek Õiglane: lähen panema, niipalju kui torust tuleb!

«Mina lähen panema, nii kuidas torust tuleb,» avas Õiglane oma eesmärke ning lisas, et antud juhul ta võimalikule lõppresultaadile väga ei mõtlegi. Palju tähtsam on teha hea võistlus ning seda algusest lõpuni nautida, siis tuleb ka hea tulemus.   

Täna Eesti sisemeistrivõistlustel tõkkesprindis isikliku rekordi lähedase ajaga (8,16) kolmanda koha teeninud Õiglane tunnistas, et ei tulnudki seekord aega otsima. «Pigem valisin tõkked seepärast, et mul oli hiljutise mitmevõistluse jooks väga rabe ja ma ei jõudnud seal õieti järgmise tõkkenigi,» selgitas ta. «Tänane eemärk oli joosta peale agressiivsemalt, et hankida eelseisvaks EM-iks enesekindlust. Sellega sain ma väga hästi hakkama, isegi liiga hästi, sest jooksin tõkkele lausa alla (naerab).» 

Arvan, et üldine plahvatusvõime on mul päris hea.

Ka palju kiirema Hans-Christian Hausenbergi äraminek ei häirinud Õiglase jooksurütmi seekord enam nii palju. «Nüüd ma olen temaga juba kaks korda tõketes võistelnud ja vahest just seetõttu õppinud ka agressiivsemalt jooksma – kui ikka näen, et keegi läheb eest ära, siis punnin järgi,» märkis Õiglane, kes lisaks tõkkejooksule on viimase kahe nädala jooksul testinud veel kuulitõuget ning kaugus- ja teivashüpet – ehk siis kõiki tehnilisemaid alasid peale peale kõrgushüppe. «See on mulle hästi raske ala, sest tihtipeale muudab ta põlve või achilleuse kõõlused hellaks, mistõttu seda trennis väga palju ei saagi teha,» nentis mitmevõistleja, kuid möönis, et kindlasti proovib ta enne võistlust hoojooksu ja ka mõned korrad hüpata ning avaldas lootust, et normaalse summa kokku panekul võiks 2.04 kanti ikka hüpata.     

«Arvan, et selline üldine plahvatusvõime ja pauk on mul päris hea. Lisaks näitas 60m, et ka kiirust on juurde tulnud. Kui selle ka tehniliselt paika saan, tuleb resultaat päris hea,» ütles Õiglane, kes teinud mullusega võrreldes tubli edasimineku ka teivashüppes, kus viie meetri piiri alistamine on muutunud nüüdseks pigem võistluse loomulikuks osaks. Kas appi on võetud ka jäigem teivas?

«Kusjuures kui ma Londoni MM-il neljandaks tulin, oli mul teivas natuke isegi jäigem ja pikem ning hoie 10cm kõrgem kui praegu, sest otsustasime Andreiga (Nazarov – toim), et püüan madalama hoidega kõrgemale hüpata. See on lollikindlam ning võisteldes ka vähem riskantne, ning nagu näha, liigume õiges suunas,» nentis sportlane.

Teravam silm märkas, et Õiglase põlv ja reis olid viimasel mitmevõistlusel korralikult kinni teibitud. Kas pigem ennetava meetmena?

«Mul oli kaks nädalat enne mitmevõistlust tagareies mikrorebend. Ehkki võistluseelne uuring näitas, et see oli kokku kasvanud, oli lihas endiselt väga hell ning teip igati õigustatud. Seepärast tegin ka võimalikult vähe katseid (näiteks kauguses vaid ühe katse),» selgitas Õiglane, tunnistades, et veel praegugi väsib tal üks jalg kiiremini ära ning ta peab selle eest peale igat katset ja jooksu hoolitsema. Põlve katvat kinesioteipi kasutab ta aga ennetava meetmena. «See on mul juba mitu aastat olnud: tõstan patella võimalikult kõrgele, et hüppaja põlv ei läheks hullemaks. Võistlustel ma ei tunne seda üldse, aga ennetavalt töötab teipimine seal hästi,» rääkis Õiglane.  

EM-i linna Glasgowsse lendab ta 27. veebruari hommikul.