Maaülikoolis plumpsusid kodumaise veini pudelitelt korgid
17. veebruar 2019, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/16/11793883t1h5287.jpg)
Eesti maaülikooli metsamajas plumpsusid laupäeval veinipudelitelt korgid ja pokaalidesse kallati mitut värvi kodumaist veini, nii mullita kui ka mulliga. Ametliku loaga veinitootjad pakkusid maitsta pudelitesse villitud kääritussaadusi. Viinamarjade infopäeval oli kätte jõudnud tund, mis tekitas maitseelamuste vastastikuse kirjeldamise tõttu kenakest suminat.
Enne seda kuulas rohkem kui 60 asjahuvilist ja asjatundjat Eesti viinamarjakasvatajate ja veinivalmistajate liidu korraldatud infopäeval kolm tundi loenguid. Infopäeva juhtis liidu juhatuse liige, aiandusteadlane ja maaülikooli professor Kadri Karp.
Viinapuude sortidest ja kasvatustehnoloogiatest kõneles Roman Šarin (Veinimäe talu). Pärmide mõju analüüsist fermenteeritud jookide kvaliteedile rääkis Rain Kuldjärv (toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus). Ettekande «Okkaline tee ametlikuks veinitootjaks» esitas Janika Ilves (Murimäe veinikelder). Kadri Karp oli pannud oma ettekandele pealkirjaks «Kas 2018 oli hea viinamarja aasta?».
/nginx/o/2019/02/16/11793918t1h1813.jpg)
«Kõik küll kiidavad eelmist aastat, aga see ei olnud väga hea, sest õitsemise ajal oli madal temperatuur, mis pärssis viljastumist,» võttis professor Karp ettekande Tartu Postimehele lühidalt kokku. «Augustis ja septembris küpsesid marjad väga kiiresti, aga viinamari tahab pikka küpsemist.»
Professor lisas, et üldiselt oli aasta 2018 viinamarjade kasvatajatele nagu iga teine.
Pärast veinide degusteerimist algas arutelu, mida juhtis viinamarjakasvatajate ja veinivalmistajate liidu esimees Jaanus Lajal.