Gripp jätkab murdmist
16. veebruar 2019, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5978 inimest, neist 44,7 protsenti olid lapsed. Võrreldes sellele eelnenud nädalaga arsti poole pöördunute arv oluliselt ei muutunud.
Uudisteagentuuri BNS info kohaselt oli Eesti keskmisest suurem viirusnakkustesse haigestumus Viljandimaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Raplamaal ja Tartumaal.
Terviseamet nentis, et grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta on 453,2. Vanemaealiste inimeste hulgas kasvas haigestumine 37,5 protsenti, väike tõus oli ka alla nelja-aastaste laste seas. Teistes vanuserühmades püsis haigestumine samal tasemel.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kahanes eelnenud nädalaga võrreldes 82 protsendilt 73,7 protsendile, samas hakkas kasvama muude viirustega seotud haigestumiste arv. Etioloogiline pilt hakkas muutuma mitmekesisemaks.
Kui vaadata muudesse hingamisteede viirusnakkustesse haigestumisi, siis valdavalt olid need seotud RS-viirusega, millesse sagedamini nakatuvad alla kaheaastased lapsed. RS-viiruse sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kopsupõletikuni. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 835 patsienti, neist 58,9 protsenti on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Viimaste nädalate jooksul on hospitaliseerimiste kasv seotud olnud peamiselt vanemaealiste patsientide grippi haigestumisega.