Olid alles Tartu maratonil ajad! Naised, naljad ja viinerid...

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maratoni start 1985. aastal.
Tartu maratoni start 1985. aastal. Foto: Malev Toom

Tuntud ja teenekas orienteeruja Tiit Tali meenutab homse Tartu maratoni eel koomilisi ja kentsakaid juhtumeid omaaegsetelt maratonidelt. Kas teile ei tundu, et vanasti oli sel suurvõistlusel värvi rohkem kui nüüd?

Tiit Tali ei teadnud suusatamisest tuhkagi, kui ta neli aastakümmet tagasi Tartu Ülikooli astus – suusatamise erialale. Ta oli orienteeruja, on seda siiamaani. Aga orienteerumine kuulus ülikooli õppesüsteemis suusatamise alla. Ja kes suusaerialal õppis, pidi tollal, sügaval nõukogude ajal, osalema tingimata Tartu maratonil. See oli ametlik korraldus.

Too oli aeg, mil rajale ilmusid esimesed plastsuusad. Tali sai need esimest korda alla kõigest nädal enne Tartu maratoni. Oh õudust! Kui puusuusad pidasid alati nagu kännu taga, siis libedate plastikute pidama saamine tundus võimatu. Oligi võimatu: Käärikul peetud üliõpilaste 30 kilomeetri klassikasõidus kaotas ta võitjale poole tunniga. Kilt ja mint, nagu ütlevad suusatajad.

Aga nädal jäi aega harjutada. Tali läks plastikutega lumega kaetud Emajõe jääle ning sõitis kolmel päeval seda mööda Tartust Vorbuse raudteesillani ja tagasi. Nii sai ta tasasel pinnal nõksu kätte: jalaga tõugates tuleb lihtsalt teravamalt maha vajutada.

Kambas kahe suusaeriala tudengiga läks Tali 1980. aasta Tartu maratonil teele tagasihoidliku eesmärgiga tulla ligi kahe tuhande osaleja hulgas esimese tuhande sekka.

Nad ei osanud aga aimatagi, kui kiiresti nad sõidavad, kuni viis kilomeetrit enne lõppu tuli tagant 17-aastane Jaanus Teppan, tulevane olümpiasuusataja. Korraldajad ei lubanud Teppanit algul starti, sest tal oli osaleja kartongist kaart täitmata. Kuni ta selle täitmiseks stardiala läheduses pliiatsi leidis, olid kõik teised juba minema sõitnud. Ja kuna Harimäe tipus tekkis tropp, sest osa sõitjaid oli laskumisel kukkunud, andis Teppanil eesmistele järele kihutada.

Tali püüdis viimastel kilomeetritel Teppani tempos püsida. Kuni jõudis Tartus raudteeäärsele rajaosale. Selle kõrval oli sõiduteele puistatud nii ohtralt soola, et seda oli lennanud ka suusarajale. Seetõttu suusad enam ei libisenud.

Tali võttis suusad alt. Ta leidis, et mõistlikum on viimane kilomeeter finišini Tamme staadionil läbida joostes. Tema ratsionaliseerimisettepanek ei meeldinud aga konkurentidele. Nood hüüdsid ähvardavalt, et lasevad ta jooksmise eest diskvalifitseerida. Tali pani suusad uuesti alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles