Pärnumaa on sotsiaal- ja ühistranspordi ühendamisel katsejänes

Kristo Niglas
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaal- ja ühistranspordi liitmisel on üks nõudeid invavõimekusega maabussid, mis sel aastal Pärnumaale tulevadki.
Sotsiaal- ja ühistranspordi liitmisel on üks nõudeid invavõimekusega maabussid, mis sel aastal Pärnumaale tulevadki. Foto: Urmas Luik

Kahe aasta jooksul katsetab riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega sotsiaal- ja ühistranspordi ühendamise korraldamise mudeleid neljas maakonnas: Pärnu-, Põlva-, Saare- ja Võrumaal. Saaremaa vald allkirjastas lepingu sel nädalal, Pärnumaa ühistranspordikeskus (PÜTK) ootab veel lepingu allkirjastamist.

Sotsiaaltransport kombineeritakse ühistranspordiga eri meetoditega abil, sealhulgas tehakse osa sõite võimaluse korral senisest enam ühistranspordiga. “Meil on ette nähtud, et sellel aastal tulevad maakonnas uued bussid, millest kõik on invavõimekusega: madala sisenemise ja invarambiga,” rääkis PÜTKi juhataja Andrus Kärpuk.

Üks projekti eesmärke on see, et sotsiaaltöötajad saaksid keskenduda põhitööle, mitte transportimisele. “Eks see transporditeenuse pakkumine väsita neid,” kommenteeris Kärpuk.

PÜTKi juht loodab, et sotsiaalministeerium allkirjastab koostöölepingu lähinädalatel, kuid töö süsteemi loomise nimel käib juba praegu. “Meil on kohtumised omavalitsustega juba toimunud, teatud ajakavagi paika pandud,” märkis ta. Käitussüsteem soovitakse luua esimese poolaasta jooksul. Sellega samal ajal tahetakse koostada vedaja hanketingimused ja korraldada hange vedajate leidmiseks. Kärpuk soovib, et täislahendus töötaks tuleva aasta 1. jaanuariks.

Praegu loob PÜTK kliendibaasi, mis vastaks sotsiaalministeeriumi aruandlusvormidele. Sellega paralleelselt üritatakse luua tarkvaralahendust käitusteenuse osutamiseks bussijaamas.

Omavalitsustes on praegu see hästi lahendatud, kuid ühendamise käigus ei taheta, et teenuse kvaliteet halveneks. PÜTK proovib lahendada uue süsteemi rahastusmudeli selliselt, nagu toetusraha ei olekski. “Ei läheks niimoodi, et inimestel tekiks märksa suuremad võimalused paariks aastaks ja kui Euroopa raha kaob, siis kaovad võimalusedki,” kinnitas Kärpuk.

Nelja maakonda hõlmavat näidisprojekti rahastab Euroopa sotsiaalfond. Projekti kogumaksumus on ligikaudu kuus miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa sotsiaalfondilt ja vähemalt 15 protsenti panustavad teenuse katsetamisse ühistranspordikeskused koostöös omavalitsustega. Projekt kestab 2021. aasta maini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles