Huvitav teada: miks kassid inimeste käsi närivad?

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ivan Mateev / PantherMedia / Ivan Mateev / Scanpix

Närimist nautivatele lemmikloomadele mõeldes tulevad vast igaühele esmalt pähe koerad. Tegelikult on närimine tavaline ka kasside hulgas ning neist paljudele meeldib seda harrastada oma omaniku käe kallal. 

Põhjuseid, miks kass kätt närib, on mitmeid — teda võib vaevata stress või igavus, ta soovib mängida või mõjutab teda geneetiline vajadus jahti pidada. 

Mäng on väikese kassi töö

Kassipojad on küll imearmsad, ent nende omavahelised mängutuurid võivad kohati vägagi karmiks kiskuda ning käiku lastakse nii küüned kui ka hambad. Niiviisi harjutavad nad jahipidamist ning üheks jahi osaks on loomulikult saagi hammustamine ja närimine.

Kui kass sinu kätt närides endale tähepelanu tõmbad, võib see seega olla kutse temaga mängida. Üldjuhul on kass nii tehes lõdvestunud olekus ja ei pea paljuks end ka põrandale pikali visata või ringi rullida. 

Ka kasse kimbutab stress

Nagu inimesi, võivad ka kasse vaevata erinevad emotsionaalsed probleemid. Mõned kassitõud on nende suhtes teistest tundlikumad ning muutused võivad neis põhjustada suurt stressi. Närimine on viis selle ängiga toime tulla. Kui mängunärimine kestab lühikest aega, siis stressi põhjustatud närimist ei soovi kass lõpetada, sest see pakub talle lohutust.

Kompulsiivset käitumist võib põhjustada ka see, kui kassipoeg ema juurest liiga noorelt ära võetakse. Ema lähedus ning imetamine on kasvavale kassipojale ääretult tähtis ja kui see liialt vara läbi saab, võib see kassi terveks eluks mõjutama jääda ning ta otsib asendust närimisest. 

Sellisel juhul on kassi heaolu tagamiseks parim viis tal justnimelt närida lasta. Kui närimine siiski ebameeldiv on, tuleks proovida käe asendamist mõne pehme mänguasjaga, mis vajalikku lähedustunnet pakub ja emakassi võimalikult suurel määral imiteerib. Eriti rasketel juhtudel võib veterinaar kassile määrata antidepressandid, et tema olemist parandada ja sundkäitumine lõpetada. 

Liiga palju paitamist ei pruugi hea olla 

Kassid on tundlikud loomad ning isegi positiivsest tähelepanust võib neil ühel hetkel kõrini saada. See seletab seda, miks mõni kass keset paitamist järsku omaniku käe kallale läheb. Seda ei tasu võtta aga agressiivsuse märgina - õrna näksimisega annab loom lihtsalt teada, et juba saadud paidest talle piisab. 

Kassi jälgides saab tähelepanelik omanik närimise algust ette ennustada: vehkiv saba, ja peadligi tõmmatud kõrvad annavad aimu, et tegevus tuleks lõpetada. Lase kassil otsustada, mida edasi teha — kui ta uuesti tähelepanu tahab, oskab ta sellest sulle ise anda. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles