Saaremaal katsetatakse nõudepõhist transporti

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu sõidutavad paljudes kohalikes omavalitsustes abivajajaid sotsiaal- või hooldustöötajad ise.
Praegu sõidutavad paljudes kohalikes omavalitsustes abivajajaid sotsiaal- või hooldustöötajad ise. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Sotsiaalministeerium ja Saaremaa vald allkirjastasid sel nädalal koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. 

„Inimesed peavad saama liikuma sõltumata sellest, millises piirkonnas nad Eestis elavad ja milline erivajadus neil võib olla. Hästi korraldatud transpordiühendused on eeldus, et inimestele oleksid kättesaadavad nii hoolekande- ja tervishoiuteenused kui ka tagatud võimalus ühiskonnaelus osaleda. Niisamuti tuleb vabastada niigi koormatud sotsiaaltöötaja autojuhi rollist, andes talle rohkem aega tegeleda teiste oluliste ülesannetega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

„Ootan, et see projekt mõjutab ühistranspordis nii liinide kui ka busside ligipääsetavust ja saame nelja maakonna näitel vastuse, milline on kõigi Eesti inimeste vajadusi arvestav transpordikorraldus.“

Kaheaastase testperioodi jooksul korraldab Saaremaa vald vedude korraldamise, tellimise ja planeerimise, lähiajal on esimese sammuna ees hanked vedajate leidmiseks.

Uue korraldusmudeli alusel teenuse pakkumiseni jõuab vald hinnanguliselt kuue kuuga.

Saaremaa abivallavanema Jüri Linde sõnul võimaldab katseprojekt otsida senisest paremaid võimalusi neile, kes on ühiskonnas vähem kaitstud.

„Liikuvus on kõige alus. Soovime neile, kelle liikumisvõimalused on praegu piiratud, pakkuda liikuma pääsemiseks võimalusi sarnaselt nendega, kellel need piirangud puuduvad. Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et kõigil tema elanikel oleks juurdepääs teenustele ja töökohtadele,“ rääkis Linde.

Sotsiaalministeeriumi KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juhi Triin Raagi sõnul on transpordikorralduses mitmeid väljakutseid.

„Sõidud ületavad sageli lisaks omavalitsuste piiridele ka maakondade omi, mõnikord on vaja kohandatud sõidukit, aga mitte alati, sõite võiks ühendada nii omavahel kui ka ühistranspordiga,“ selgitas Raag ning lisas, et inimese vajaduste hindamise ja neist lähtuvalt teenusele suunamise teeb ka edaspidi sotsiaaltöötaja.

Katseprojekt viiakse läbi neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Selleks on projekti kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus.

Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, esimesena jõudis ministeerium koostöölepinguni Saaremaa vallavalitsusega, kes ainsana hakkab testima ka nõudepõhist transporti.

Sotsiaaltransport on üks sotsiaalteenustest, mille kohalik omavalitsus peab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele oma inimestele tagama. Praegu sõidutavad paljudes kohalikes omavalitsustes abivajajaid sotsiaal- või hooldustöötajad ise.

Nelja maakonda hõlmavat testprojekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT "Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine"). Projekti kogumaksumus on ligi kuus miljonit eurot, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning vähemalt 15% ulatuses panustavad teenuse katsetamisse ühistranspordikeskused koostöös omavalitsustega. Projekt kestab kuni 2021. aasta maini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles