NATO kaitseministrid arutavad kollektiivkaitse küsimusi
13. veebruar 2019, 06:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsselis kolmapäeval ja neljapäeval kohtuvad NATO kaitseministrid arutavad alliansi ees seisvaid julgeolekuohte ning NATO järgmisi samme liitlaste kaitse tagamisel.
Plaanis on suurendada NATO vägede valmidust ja parandada NATO võimet nende kiiremaks siirmiseks liitlaste kaitseks. Samuti võetakse vastu uued suunised selles osas, milliseid täiendavaid sõjalisi võimeid NATO vajab.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul on sel kohtumisel Eesti jaoks oluline hakata rakendama Brüsseli tippkohtumise otsuseid. «Eelkõige on oluline, et NATO-l oleksid kõrges valmiduses väed ja selge plaan nende võimalikult kiireks kasutamiseks,» ütles kaitseminister. «Samuti on Eesti jaoks märgiliselt tähtis üle kinnitada, et NATO liikmed tegeleksid tõhusalt ühise koormajagamisega, sealhulgas täites kokkulepitud kriteeriumit kulutada kaks protsenti SKP-st riigikaitsele.»
Kaitseministrid arutavad ühiselt ka keskmaarakettide leppe INF temaatikat, millest väljaastumisest Ameerika Ühendriigid hiljuti teatasid. Samuti tuleb kõne alla NATO sõjaliste operatsioonide, eelkõige Afganistanis operatsiooni arengud.
Eraldi sessioonis arutatakse NATO ja Euroopa Liidu (EL) kaitsealase koostöö tulevikku, arutelust võtavad lisaks alliansi liikmetele osa EL-i kõrge esindaja Federica Mogherini ning Soome ja Rootsi kaitseministrid.
Lisaks on plaanis kaitseministrite mitteametlik kohtumine Ukraina kaitseministriga.
Kaitseministrite kohtumise käigus allkirjastavad Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid vastastikkuse mõistmise kokkuleppe Põhjadiviisi asutamiseks. Lätis asuma hakkav Põhjadiviis saab olema lüliks NATO juhtimisstruktuuris, mis ühendab siinsed sõjalised võimed alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga.