Kolm küsimust riigikogu valimiste kandidaadile. 1. Tanel Tein, Eesti 200 ja Monica Rand, Keskerakond

Kas Rail Baltic tuleks valmis ehitada seni kavandatud trassil Pärnu kaudu?

Tanel Tein, Eesti 200: Tartlasena ütlen kindlasti ei. Oleks vaja ehitada läbi Tartu, kindlasti oleks pidanud see siit kaudu minema. Vaja on Rail Balticut muidugi, aga saan aru, et nii suurt mehhanismi seisma panna enam ei õnnestu. Ühendused, mida Rail Baltic pakub, annaks Lõuna-Eestile palju juurde. Ilmselgelt on pluss, kui linnade vahel on head ühendused. Me oleme Eestis oma kitsaste oludega ära harjunud, aga kui palju on Euroopas igas riigis viadukte ja kiirteid – kiired ühendused on see, mis paneb riigi õitsema. Tekivad võimalused. Kaua me siin suksutame mööda rööbasteid 85ga edasi-tagasi. Tallinna-Valga kiire rongiühendus tuleb igal juhul välja ehitada.

Monica Rand, Keskerakond: Ma arvan küll, see trass on juba paika pandud. Kui olin Põhja-Eesti turvalisuskomisjonis, tutvustati meile, kuidas see kavandatud on, ja ilmselgelt on mõistlik jätkata seda. Uus raudtee loob kiirema võimaluse liikuda Euroopa vahet. Kui hakkaksime praegu pidurdama seda protsessi ja välja töötatud trassil ehitamist, võime Rail Balticu üldse ära unustada.

Miks peaks või ei peaks riik lastaiakoha maksumuse enda kanda võtma?

Tanel Tein: Loomulikult võiks, aga küsimus on, kust tuleksid vahendeid. Kusagilt peab ka sissetulek olema. Riigi tasandil keegi ei ütleks ei, aga mille arvelt? Võit oleks selles, et peredele jääks rohkem raha kätte, et teha midagi muud ühiselt. Riigi mõistes on meil tipp ja alumine osa ebavõrdses seisus. See aitaks mitte toime tulevaid peresid kõvasti. Saaks lapsi huviringi või paremasse trenni panna, seda raha ei peaks kulutama kommirahaks.

Monica Rand: See on hea küsimus … Hm … Kui vaatame seda, et haridustsükkel on tasuta ja me oleme otsustanud, et kõrgharidus on tasuta, siis miks mitte ei võiks alusharidus olla tasuta. Mõni kümnend tagasi, kui ma ise väike olin, ei tekitanud ükski vanem probleemi: laps pandi lasteaeda ja sellel oli maks. Eakamad inimesed on nüüd kohtumistel küsinud vastu, et kuhu te meid jätate. See on emotsionaalne pool. Tartust rääkides jõuan ma ikka sinna, et meil on lasteaiatasu eest kompleksteenus, ka logopeedid ja muud spetsialistid. Kõneharjutuse teenust ei pea minema mujalt ostma ja otsima. Tallinna näitel – kui lapsel on logopeediline probleem, antakse kaasa suunamine ja see pole vanemale teps mitte odav.

Lasteaiateenus ei ole üle riigi sama sisuga ja hind on erinev. Üle riigi tuleb kehtestada baasnõuded, mida tasuta alusharidus peaks hõlmama. Lisateenuste eest võib olla vajadus tasu maksta.

Kas välistööjõu Eestisse tulemist peaks pidurdama või soodustama?

Tanel Tein: See on ainuarusaadav, et meil on tööjõupuudus ja peaks soodustama. Mulle meeldib Priit Alamäe mõte, et haritud inimesed eelkõige ja ajutiselt. See peaks olema kontrollitav. Teeb siin tööd, maksab makse. Vähemalt seni, kuni töötud ei taha teatud töid teha.

Monica Rand: Ma ei näe takistamisel põhjust. Jah, ma ei näe, et peaksime takistama või ülemäära soodustama. Kui on spetsialistid, kes tahavad Eestisse tulla töötama ja meie arengusse panustama, siis loomulikult võivad tulla. Ammugi ei saa hakata rassi järgi piiri tõmbama, loomulikult eelneb riiki sisenemisel taustakontroll, nii see ju ei käi ka praegu, et tulge nüüd kõik. Paljud eestlased on ise alustanud Soomes maasikakorjajana või õunataludes, aga Eestis ei taha keegi nii väga lihtsama töö peale minna. Kui töö on vaja ära teha, ei ole vahet, mis rahvuse esindaja ta on, kui ta tahab tööd teha.