Raimond Tamm: lumerohke talv paneb pingutama

Sageli tuleb see linnavalitsuse poole pöördujatele üllatuseks, et meil on linnas väga palju inimesi, kes ligipääsetavuse eest iga päev ühel või teisel moel vastutavad. Sõna otseses mõttes on ligipääsetavus tuhandetes kätes.

Sageli tuleb tõdeda, et kõik eeldused hea ligipääsetavuse tagamiseks on justkui loodud, aga ahela viimane lüli ehk siis ühe või teise töö tegija tegi midagi plaanitust teisiti või jättis hoopis tegemata. Oluline on, et meil kõigil oleks igapäevaste linnas ringi liikujatena piisavalt tähelepanu, et probleemseid kohti märgata, ning küllalt vastutustunnet, et nendest ka märku anda.

Tartus on jalgsi ja jalgrattaga liikuda märkimisväärselt parem kui näiteks kümmekond aastat tagasi. Juurde on ehitatud kümneid kilomeetreid uusi jalg- ja jalgrattateid ning veelgi suuremas mahus on rekonstrueeritud olemasolevaid. Selle kõrval tegeleme pidevalt väiksemate parandustöödega, nagu näiteks äärekivide madaldamine, reljeefsete elementide lisamine tänavaületuskohtadesse (mis on olulised just valge kepi kasutajatele), ülekäiguradadele erivalgustuse rajamine ning jalgrattaparklate rajamine nii avalikes kohtades kui ka koostöös korteriühistutega kortermajade juures.

Oluline on, et meil kõigil oleks igapäevaste linnas ringi liikujatena piisavalt tähelepanu, et probleemseid kohti märgata, ning küllalt vastutustunnet, et nendest ka märku anda.

Arvestamine erinevate huvirühmade vajadustega on loomulik osa linnavalitsuse igapäevatööst. Püüd on selles olla homme veelgi parem kui täna. Püüame juhinduda standarditest ja heast praktikast, aga mõnikord on ees füüsilise ruumi piirid, mis parimaid lahendusi ei võimalda, ja siis tuleb valida kehvade lahenduste seast vähem kehv. Enamasti ei võimalda meie tänavakoridorid näiteks ette näha piisavat ruumi lume vallitamiseks ning lumerohketel talvedel katavad lumevallid seetõttu ka osaliselt sõidu- ning jalg- ja jalgrattateid.

Kõnniteede talihooldus on tekitanud palju kõneainet ning tõstatanud taas küsimuse, kas linnavalitsus ei võiks võtta kõnniteede hooldamist enda kohustuseks. Tartus, nagu ka paljudes teistes põhjamaade linnades, on ajalooliselt välja kujunenud jalgteede struktuur ja mõõtmed, mis ei võimalda väga suure käsitsitöö osakaalu tõttu mõistlikku keskse talvise hoolduse korraldamist. Seetõttu on põhjamaades, sealhulgas Eestis, kõnniteede hoolduskohustus pandud teega külgnevate kinnistute omanikele.

Üldkasutatavaid ning linna hooldatavaid kõnniteid on teeregistrisse kantud kõnniteedest vaid umbes kümme protsenti. Ülejäänud kõnniteid hooldavad majade ja kruntide omanikud või valdajad ja järelevalvet kohustuse täitmise üle teeb linna menetlusteenistus.

Kindlasti tuleb ette probleemseid kõnniteelõike ja ebaühtlast kõnniteede hooldust, kuna kõik kinnistuomanikud ei ole ühtmoodi tublid. Arusaadavalt on menetlusteenistuse töötajatele järelevalve kõigi linnas paiknevate kõnniteede üle suur töö ning tagasiside probleemdest on teretulnud.

Linnavalitsuse eesmärk ei ole tegemata töö eest karistada, sageli piisab ka sellele tähelepanu juhtimisest, et hooldamise kvaliteet ühes või teises kõnniteelõigus paraneks. Kõnniteede hooldamisele kaasa aitamiseks oleme paigutanud üle kogu linna ligi sada 300-liitrist graniitkillustikukonteinerit. Nende asukohad leiab Tartu linna kodulehe abil.

Ma olen täiesti veendunud, et kõnniteede hooldamise linnavalitsusele üle andmine ei muudaks olukorda grammigi paremaks, pigem vastupidi.

Ma olen täiesti veendunud, et kõnniteede hooldamise linnavalitsusele üle andmine ei muudaks olukorda grammigi paremaks, pigem vastupidi.

Kui linn läheks korraldama riigihanget sooviga leida töövõtja, kes oleks valmis varastel hommikutundidel väga lühikese ajaga sadu kilomeetreid kõnniteid suures osas käsitsi lumest puhastama ja libedust tõrjuma, siis see plaan on ette läbi kukkunud. Meile kõigile on teada, kui keeruline on ettevõtjatel tänapäeval tööjõudu leida. Olukord on teine sellisel juhul, kui hooldust on võimalik korraldada masinatega.

Hoogsa kergliiklusteede rajamise tulemusena leidsime end probleemi ees, et kinnistuomanike tehtud talvine hooldustöö oli ebaühtlase kvaliteediga ning ei aita arendada talvist rattaliiklust. Seepärast otsustasime 2014. aastal võtta masinhooldust võimaldavate kolmemeetriste ja laiemate kergliiklusteede talihoolduse kohustuse linnale. Nüüdseks on selliseid linna hooldatavaid kergliiklusteid 52 kilomeetrit.

Tänavu on meil olnud erakordselt lumerohke talv ja linnas ringi liikuda on seetõttu olnud raske. Selleks aastaks lumeveoks kavandatud mahud on juba kahekordselt ületatud. Lumesajule ja ootamatult tekkivale jääkirmele ei ole kahjuks võimalik kõigis kohtades korraga ning kohe reageerida. Loodame siinkohal kõigi kaaslinlaste mõistvale suhtumisele.

Kutsun kõnniteede hooldamise eest vastutajaid õigel ajal ja korralikult kõnniteid lumest puhastama ning libedust tõrjuma, sest see aitab vältida kukkumist. Ainult ühiselt saame saavutada parima tulemuse.