Uuring: Eesti laste tervis on Euroopa Liidus kehvemate seas
11. veebruar 2019, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/27/11744979t1he29b.jpg)
Kui keskmiselt 95 protsendil Euroopa Liidu (EL) lastest on tervisenäitajad head või väga head, siis Eesti jagab koos Läti ja Portugaliga hoopis tabeli alumist otsa, jäädes kaugele maha tipptegijatest Rumeeniast, Itaaliast ja Bulgaariast, selgub Presseportal.de vahendusel avaldatud Eurostati andmetest.
Aastal 2017 oli rohkem kui 95 protsendil EL-i lastest tervis hea või väga hea ja erinevaid vanusegruppe vaadates polnud erinevus kuigi suur. Alla viieaastastel oli näitaja keskmiselt 96,5, viie- kuni üheksa-aastastel 95,9 ja 10–15-aastastel 95,2 protsenti. Nende laste osakaal, kelle üldist tervislikku seisundit hinnati halvaks või väga halvaks, jäi kõigis vanusegruppides alla ühe protsendi.
Hea või väga hea tervisega alla viieaastaste laste protsent jäi 2017. aastal 92,4 ja 99 vahele. Halvima skoori ehk 92,4 protsenti said seejuures Eesti lapsed, samas kui Bulgaaria, Malta, Rumeenia ja Itaalia lastest olid 99 protsenti hea või väga hea tervisega.
Viie- kuni üheksa-aastaste seas said madalaima tulemuse Portugal ja Läti vastavalt 89,3 ja 91,2 protsendiga. Eestil oli vastav näitaja 93,7 protsenti. Tugevaima tulemuse tegi Rumeenia 99,8 protsendiga, Küpros 98,9, Itaalia 98,8 ja Kreeka 98,7 protsendiga.
10–15-aastaste laste puhul jäid vaid Läti, Portugali ja Eesti laste suhtarvud alla 90. Eesti näitaja oli seejuures 89,6. Rumeenia, Itaalia ja Bulgaaria lapsed said enda tervise eest aga üle 98 protsendi.
Eesti alla 16-aastastest lastest keskmiselt 1,2 protsendil on tervislik seisund halb või väga halb, 6,9 protsendil on see rahuldav ja 91,9 protsendil hea või väga hea.