Viljandimaale tuli PRIA kaudu kõige rohkem raha
8. veebruar 2019, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud aastal maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) 21 410 kliendile kokku 323 844 462 eurot enda vahendatud toetusi ning kõige rohkem tuli neid Viljandimaale.
Ameti kodulehel avaldatud pressiteates seisab, et põllumajandustootjatele, kalandussektorile, avaliku sektori asutustele, mittetulundusühingutele ja teistele väljamakstud toetuste kogusumma oli 2017. aastaga võrreldes ligi 17,1 miljonit eurot suurem.
Kõige rohkem laekus toetustaotlusi Pärnumaalt (7617), Võrumaalt (7528) ja Tartumaalt (6517) ning suurimad toetusmaksed läksid Viljandimaale (37,6 miljonit eurot), Pärnumaale (36,3 miljonit) ning Tartumaale (33,5 miljonit).
Paljud kliendid soovisid toetust mitmest meetmest ning väljamakseid tegi PRIA kokku ligi 68 000 taotluse põhjal 80 toetusmeetmes.
Suurima osa, ligi poole mullu makstud toetustest moodustasid pindala- ja loomapõhised otsetoetused ja üleminekutoetused – kokku 153 miljonit eurot. Samale sektorile maksti ka 57,2 miljonit eurot Eesti maaelu arengukava (MAK) loomade ja põldudega seotud põllumajanduslikke toetusi, millest 29 mijonit moodustasid keskkonnatoetused. Nende toetuste abil hooldatakse Eestis ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad ning poollooduslikke kooslusi.
Ligi 56,5 miljonit eurot MAK toetusi said põllumajandus- ja metsaettevõtjad, toiduainete töötlejad, noortalunikud ja maamajanduse mitmekesistajad selleks, et teha investeeringuid põhivarasse, likvideerida metsakahjustusi, alustada maal põllumajanduslikku ettevõtlust noortalunikena, korrastada maaparanduslikke taristuid, arendada ettevõtlust väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist jne.
Eelmisel aastal väljamakstud 323,9 miljonist eurost pärines 273,2 miljonit Euroopa Liidu eelarvest, ülejäänu Eesti riigilt.