Haanjas arutati, kuidas internetis ohutult liikuda

Haanja rahvamajja oli kogunenud üle 30 noore ja huvilise, et õppida interneti turvalisuse teemadel. Päeva algatuseks rääkisid julgemad õpilased anekdoote. Peale seda sai sõna Diana Poudel, kes pidas loengu ja tõi välja kümme reeglit, mis aitavad igal internetikasutajal veebis ohutult liikuda.

1. Ära jaga oma isiklikku infot internetis.

Poudeli sõnul ei tohi internetis jagada oma nime (eriti perekonnanime), aadressi, telefoni, kooli nime ega pangakaardi numbrit. Samuti tuleks vältida reisi ajal check-in`ide tegemist, kuna see näitab, et sind pole kodus. Poudel tõi välja, et privaatsõnumina saadetud infot ei tohiks levitada kolmandatele isikutele, kuna see on isiklik informatsioon.

2. Ära suhtle võõraste inimestega internetis.

Sotsiaalmeedias tasub lisada sõbraks vaid need inimesed, keda sa päriselt tead. Poudel ütles ka seda, et ei tohiks avada kirju, mille on saatnud tundmatud inimesed, kuna neis võib olla pahavara. Noored peaksid kohe ütlema vanematele, kui keegi võõras tahab temaga suhelda.

3. Ole ettevaatlik mängudes.

Poudel tõi välja, et tasuliste mängude kuskil keskkonnas tasuta allalaadimine võib tuua kaasa arvuti nakatumise viirusega. Mängudes tuleks olla võõrastega suhtlemisel ettevaatlik ja skeptiline, kuna pole teada, kes on teisel pool ekraani. Kuigi ta võib mängus olla tore ja teha kingitusi, ei tähenda see, et pead temale oma isiklikku teavet jagama. Kui keegi küsib mängus isiklikke küsimusi, siis tuleks sellest rääkida vanematele. Poudel leiab, et kasutajanimi ei tohi olla oma päris nimi, kuna see annab võõrale sinust isiklikku infot.

4. Ära kliki tundmatuid linke ja reklaame.

Internetis on liikvel mitmeid reklaame ja linke, kus lubatakse tasuta asju, aga neile vajutamine võib kaasa tuua halvad tagajärjed näiteks arvutiviiruse näol. Facebookis on Poudeli sõnul ringelnud viirus, kus sõber saadab sõnumina Youtube`ile sarnase lingi, aga tegelikult saadab viiruse, mis logib ohvri sotsiaalmeediast välja ning saadab kirja edasi teistele sõpradele. Seetõttu on oluline vaadata, mida sõbrad saadavad, enne kui avad võõra lingi.

5. Ära lae alla tundmatuid programme ega äppe.

Tundmatud programmid ja äpid võivad sisaldada viirust. Poudel tõi välja näiteid, mida võib viirus kaasa tuua. Esiteks, see võib teha arvuti aeglaseks. Teiseks, kustutada kogu arvutis oleva sisu. Kolmandaks, tuua kaasa politsei külaskäigu. Neljandaks, varastada sinu paroolid ja krediitkaardiandmed ning viiendaks, lukustada arvuti ja nõuda raha. 

6. Ära vajuta OK, kui sa ei saa täpselt aru.

Kui arvuti või telefon küsib millegi jaoks nõusolekut, aga sa ei saa sellest täpselt aru, siis tuleb sellest keelduda, vajutades teate nurgas olevale „X“-ile või teate alaosas „sulge“ või „close“. 

7. Kui sind kiusatakse, siis anna sellest kohe teada.

Poudel ütles, et küberkiusamisest võib teada anda oma vanematele, õpetajale, veebikonstaablile, vanavanematele või täiskasvanud õele või vennale.

8. Küsi luba enne, kui teiste kohta midagi postitad.

Postitustel võib olla kellelegi negatiivne mõju ja seetõttu tuleb hoolikalt jälgida, mida, millest ja kellest postitad. Poudel tõi näiteks, et kui vanemad postitavad lapsest pilte, mis võivad tulevikus tuua kaasa kiusamise, siis tuleks neid vältida. Poudel rõhutab seda, et seaduse järgi on lapsel õigus otsustada, kui isa või ema tahab temast pilti üles panna ning soovitab, et enne kooliminekut peaks postitused üle vaatama ja kustutama ebasobivad pildid, mis võiksid kaasa tuua kiusamise.

9. Ära postita internetti midagi, mida sa oma vanaemale või õpetajale näidata ei taha.

Kui postitus on internetti tehtud, siis see jõuab serverisse ja seda kätte saada on pea võimatu. Seega võib see jõuda kelleni tahes.

10. Hoia oma paroole turvaliselt

Poudel tõi loengus välja selle, et paroolid lähevad vanaks, kuna leitakse uusi viise, kuidas andmeid kätte saada. Tema sõnul on oluline kasutada erinevaid paroole, sest kui üks parool saadakse teada, siis on pahalastel ligipääs ka teistesse kohtadesse.