Homsest hakatakse üle Euroopa kontrollima ravimite ehtsust

Marju Lina
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsient peab olema kindel, et tema ostetud ravim on kvaliteetne ja kontrollitud.
Patsient peab olema kindel, et tema ostetud ravim on kvaliteetne ja kontrollitud. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Homsest hakatakse kõigis Euroopa Liidu riikides, lisaks Norras ja Šveitsis, kontrollima ravimite ehtsust, et tagada patsientidele kindlustunne retseptiravimite kvaliteedis.

Eestis on ravimite ehtsuse kontrolli süsteemi ehk REKS-i andmekoguga liitunud pea kõik asjaosalised. "Tänaseks on süsteemiga liidestatud pea kõik lõppkasutajad ehk apteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad ning müügiloahoidjad ehk ravimifirmad," kinnitas süsteemi toimimise eest vastutava Eesti ravimite ehtsuse kontrolli sihtasutuse juht Raul Mill. "Eestlased saavad end ravimite ehtsuse osas kindlalt tunda sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikide elanikega – see on oluline, miski pole tähtsam kui inimese tervis ja elu," sõnas ta.

Mill selgitas, et esialgu jäävad paralleelselt turvaelementidega pakenditega käibele enne 9. veebruari 2019 toodetud turvaelementideta pakendid – kuni konkreetse ravimite kehtivusaja lõpuni või kuni viis aastat.

Kaarli apteegi juhataja Maija Tressumi sõnul on võltsravimite kasvavat levikut arvestades kontrollisüsteemi rakendamine ilmselgelt oluline. "Eks uue IT-lahenduse kasutuselevõtt tundub apteekritele esmalt hirmutav, nagu oli ka digiretseptiga aastate eest, teisalt ei kahtle keegi kontrolli vajalikkuses. Süsteemiga liitumine läks Tressumi sõnul apteegil suuremate probleemideta.

Ravimite ehtsuse kontrolli süsteem on loodud üleeuroopalise lahendusena, lähtudes Euroopa Komisjoni vastu võetud direktiivist, mis kohustab riike kontrollima retseptiravimite ehtsust. "Vajadust selle järele nägid kõik ravimite tootmise ja tarnimisega seotud osapooled. Eesmärk on olnud kõigil üks – et patsiendini jõuaksid vaid kvaliteetsed ja kontrollitud ravimid. Kõigil osapooltel on olnud projektis oluline roll ja ka kohustused, näiteks on ravimitootjad finantseerinud nii Euroopa-kesksete kui ka rahvuslike infosüsteemide arendamist," selgitas ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer.

Ravimite ehtsuse kontrollimiseks võetakse kasutusele uued retseptiravimite pakendid, mis on oluliselt turvalisemad. Pakenditele on lisatud unikaalne 2D-märgis ja numbriline identifitseerimiskood. Ravimit müües kontrollib apteeker, kas süsteemis olev informatsioon vastab pakendil olevale turvakoodile.

Ravimite ehtsuse kontrolli süsteem on loodud üleeuroopalise lahendusena. Lisaks Euroopa Liidu riikidele on võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud Norra ja Šveits. Lisaks Eestile hakkavad Saksamaa ettevõtte Arvato loodud IT-süsteemi 9. veebruarist kasutama Austria, Luksemburg, Belgia, Soome, Holland, Norra, Prantsusmaa, Suurbritannia, Sloveenia, Hispaania, Portugal, Ungari ja Poola.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles