Ametlik: 2018 platseerus kuumimate aastate edetabelis 4. kohale (3)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
7. veebruar 2019, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Globaalne soojenemine jätkub ning kuigi möödunud aasta ei tõusnud kuumimate aastate esikolmikusse, jäi sellest siiski väga vähe puudu.
Võrreldes perioodi 1951–1980 keskmisega oli möödunud aasta keskmine temperatuur 0,83 kraadi kõrgem. Kui kliimamõõtmiste ajaloo kuumimate aastate pjedestaalil troonivad jätkuvalt 2016, 2017 ja 2015, siis 2018 jääb neist vaid napilt maha, teatas NASA. Seda arvestades ei ole muidugi eriline üllatus, et viimased viis aastat on kõige kuumem viisaastak.
Võrreldes kliimamuutmise aegridade algusajaga 1880ndatel oli globaalne keskmine temperatuur möödunud aastal ligikaudu 1 °C võrra kõrgem. NASA Goddardi Kosmoseuuringute Instituudi direktor Gavin Smith tõi välja, et temperatuuride püsiva tõusu põhjuseks on selgelt süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete kasv. Praeguse trendi jätkudes jõuame tõenäoselt juba õige pea olukorrani, kus aasta keskmine temperatuuritõus ületab 1,5 °C piiri. Seda peetakse aga juba kriitiliseks murdepunktiks.
Viie suurema kliimavaatluste agentuuri mõõdetud aasta keskmised globaalsed temperatuurid. Allikas: NASA
Ühe kraadi piiri ületas temperatuuritõus aastal 2015 ning sellest ajast saadik on see ka selle lähedal püsinud. Raugemise märke kliima soojenemine aga ei näita.
«Praegu näeme prognoosides esmakordselt arvestatavat lävendi ületamise riski. Veel on see vaid ajutine – üksikutel aastatel võib temperatuur nii palju kõikuda. Samas tähendab praegu sellist riski näha, et üldise soojenemise ja loodusliku kõikumise või El Niñode kokkulangevuse korral oleme sellele piirile ohtlikult lähedal,» ütles UK meteoroloogiateenistuse pikaajaliste prognooside juht professor Adam Scaife BBC uudistele.
Scaife’i juhtimisel UK meteoroloogiateenistuses välja töötatud prognoos on NASA omaga vägagi sarnane ning teadlaste endi hinnangul on ennustuste usalduspiir 90 protsendi ligidal.