Vanarauaäris on väga ebakindlad ajad
7. veebruar 2019, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanametalli käitleja Kuusakoski Eesti ostujuhi Toomas Kollamaa sõnul jätkub tänavu metalliturul suure tõenäosusega eelmisel aastal alguse saanud ebakindlus hindade osas.
«Kaubandusvaidlused USA ja Hiina vahel, samuti USA hõõrumised teiste kaubanduspartneritega tõid 2018. aastal tooraine turul suurt ebakindlust, põhjustades paljude metallide hinnalangust. Kuigi aasta lõpus olid suhted kahe suurriigi vahel leebumas, on tuleviku väljavaated siiski ebakindlad ning väljavaated Hiina majandusele ei ole kuigi optimistlikud,» ütles Kollamaa BNS-ile.
Musta metalli ostuhind oli möödunud aastal kõrgeim kevadisel ajal, jaanuaris ja märtsis. Näiteks Tallinnas küündis alla 4-millimeetrise musta metalli ehk pleki ühe tonni ostuhind 185-200 euroni.
Reeglina käivad Kollamaa sõnul Eestis pakutavad kokkuostuhinnad ning rahvusvahelisel turul pakutavad müügihinnad käsikäes, ka müügihindades jäid lõppenud aasta tipud jaanuari- ja märtsikuusse.
«Hetkelist sähvatust nägime veel südasuvel juulikuus, kuid peale seda jõudsime niinimetatud karuturule, mis kestis kuni oktoobrikuu lõpuni ning peale seda toimus jälle aasta lõpuni langus. Aasta jooksul kõikus musta metalli müügihind vahemikus 246-349 dollarit tonni kohta,» rääkis ta.
Vase hind alustas möödunud aastat üsna stabiilse kursiga, saavutades tipu 7263 dollarit tonni eest juunikuu algusesks. «Peale seda läks hind vabalangusesse ning aasta lõpetasime 15 protsenti madalama hinnaga 6148 dollarit tonni eest,» märkis Kollamaa. Koduturul said kliendid samas kokkuostjatele vaske müüa keskmiselt hinnaga 4000-4200 eurot, tipuks kujunes 4500 eurot ja madalaim hind oli 3800 eurot tonni kohta.
«Alumiiniumi hind alustas ostu aastat üsna stabiilselt ning hinnatuge pakkusid esimeseks poolaastaks kaks olulist sündmust. Esiteks: 1. märtsil algatatud USA sanktsioon Venemaa alumiiniumitootja Rusali suhtes. Teiseks: maailma suurima alumiiniumoksiidi rafineerimistehase Alunorte toodangu vähendamine 50 protsendi võrra,» lausus Kollamaa.
Alumiiniumi hinna tipp jäigi möödunud aastal aprilli keskpaika, hinnaga 2603 dollarit tonnist. Edasi sai alguse langus, mis kestis kuni aasta lõpuni välja. Aasta viimase päeva hind oli tipust maas 28 protsenti ehk 733 dollarit. Eesti turul said kliendid alumiiniumvalu müüa aasta esimeses pooles hinnaga 1000 eurot tonni eest, aasta lõpuks kukkus hind kokkuostjate juures tasemele 700 eurot tonni kohta.
Roostevaba nikli hind püsis veebruarist juulini üsna stabiilne: 1400-1488 dollarit tonni kohta. Juulis alguse saanud hinnalangus päädis aasta lõpuks hinnaga 1090 dollarit tonnilt, langus oli esimese poolaastaga võrreldes enam kui 20 protsenti. Eestis said kliendid kokkuostupunktides roostevaba eest aasta esimestel kuudel 900-1000 eurot tonnilt ning aasta viimasel kolmel kuul 700-800 eurot tonni kohta.
Kuusakoski Eesti ostujuhi sõnul suhtutakse aga metalliturul tänavusse aastasse üldiselt äärmise ettevaatlikusega, sest on mitmeidki riske, mis võivad ennustusi hindade osas väga kardinaalselt muuta.
«Olgu nendeks siis USA-Hiina kaubanduskonflikt, Brexit ja nii edasi. Üks on kindel - maailmas suuruselt teise majanduse, nagu USA seda on, tipp on saavutatud ning Euroopa majandus on on samuti jahenemas. Euroopa majanduse jahenemist mõjutab eelkõige ekspordilangus Hiina suunal, mis on tingitud Hiina majanduse jahtumisest ning sellest tulenevalt nõrgenevast nõudlusest,» kirjeldas Kollamaa potentsiaalseid mõjureid.