Juhtkiri: košmaar enne nirvaanat
7. veebruar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval avas Kadrina tänavuste riigikogu valimiste debativooru. Reeglitega piiritletud üritusel oli kandidaatidel aega rääkida kellahelinani, siis pidi jutt lõppema. Korraldajad ohjasid kõnekat seltskonda kenasti, kuid poole lause pealt lõppevad mõtted tegelikult täit pilti ei anna.
Eks kõige rohkem on debatti vaja kandidaatidel endil. Valija ei saa sellest mitte midagi. Mõistlik inimene, tema ei lase ennast kindlasti enne valimisi hüüdlausetest eksitada ja teeb valiku kogemuse põhjal. Valib inimest või erakonda. Aga loomulikult leidub selliseidki, kes oma otsuse pelkade hüüdlausete alusel teevad. Ja paraku on neid väga palju. Siinkohal tuleb meelde mõne päeva tagune Jürgen Ligi sõnavõtt, kus ta väitis, et inimesed ei saanud ju sulatõena võtta reformierakonna lubadust viia Eesti Euroopa viie rikkaima riigi hulka.
Samas võib isegi väitluse puhul kuulda üllatusi: läänevirulastele on ikkagi ootamatu, kui keegi ajab sassi Aaspere ja Arkna ning seejärel isegi ei tunnista oma eksimust.
Nagu näitas Virumaa Teataja hiljuti tehtud küsitlus, on lubaduste täitmisest loobumine üks peamisi põhjusi, miks valija oma eelistust muudab. Ei peeta õigeks, et võimu nimel lubadustest taganetakse. Ausam oleks neid mitte anda.
Debatte ja valimismürglit kõrvalt vaadates tundub aga, et poliitikute jaoks on tegemist košmaaridega enne nirvaanasse jõudmist. Kohustus on olla pildil, vastata küsimustele, mida pärast valituks osutumist suure tõenäosusega välditakse, anda vastuseid, mis on silmanähtavalt kunstlikud, otsida seoseid piirkonnaga, kuhu partei sel korral on saatnud nad hääli tooma.
Pinnapealsus (ja meelelahutus) on ilmselt sellesse formaati sisse kirjutatud. Aga igal juhul on debati jälgimine tõhusam meetod kandidaadiga tutvumiseks kui temalt helkuri vastuvõtmine kaupluse ukse ees. Samas võib isegi väitluse puhul kuulda üllatusi: läänevirulastele on ikkagi ootamatu, kui keegi ajab sassi Aaspere ja Arkna ning seejärel isegi ei tunnista oma eksimust.
Nii et inimestele võib soovitada küll: minge debattidele ja küsige! Rääkige asjadest, mis häirivad, ja ärge laske end pimestada osavatest moderaatoritest ega demagoogilistest vastustest. Küsige julgelt uuesti, kui tahtsite teada, miks on aias auk. Küsige kolmas ja neljas kord veel, kui ikka konkreetse vastuse andmise asemel keerutatakse.